Põhjavint

FOTO: Remo Savisaar

Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitstavate liikide nimekirja.

Millal võib Eestis kohata... Põhjavint saabub meile aprillis. Elav läbiränne toimub aprillis ja mai algul. Sügisel lahkub põhjavint septembris. Septembri lõpul ja oktoobri algul on ränne elav ja massiline.

Välimus. Põhjavindil on kirju sulestik ja valge päranipuala. Tiival on tal kaks valget vööti.  Isaslinnul on kevadel ja suvel pea ja eesselg must, kurgualune ja puguala ruugjas. Emaslinnul on sulestik kollakaspruun, alapoolel hele ja pugualal kreemjas.

Segamini võib ajada... Metsvindiga. Põhjavindi pugualune on oranžikas, metsvindil punane. Põhjavindi tiibadel on samuti näha oranži. Põhjavindil pole pealael tutikest, mis metsvindil on.

Levik ja rändamine. Põhjavindid kasutavad eri aastatel erinevaid rändeteid ja talvitumispaiku. Tavalised talvitumispaigad on lindudel Kesk-Euroopas, Taanis Ja Lõuna-Rootsis. Üksikuid linde on kohatud ka Eestis.

Kus võib kohata. Põhjavindid eelistavad elamispaikadena soiseid segametsi ja kaasikuid.

Eluiga. Pikim teadaolev eluiga on 17 ja pool aastat.

Eluviis. Põhjavint on seltsiv linnuke, väljaarvatud pesitsusajal. Tema laulu on vähe kuulda, sest ta elutseb elamutest kaugel. Sagedasti annab põhjavint endast märku territooriumihüüuga, mis on vali ja kaugelekostuv. Territooriumihüüdu kuuleb ka mittepesitsevatelt lindudelt. Samuti esineb neil lindudel kutsehüüdu.

Pereelu. Pesa teeb põhjavint kuusele, kasele või lepale kuni 6 m kõrgusele maapinnast. Kuusel olev pesa paikneb oksal tüvest eemal, lehtpuudel on pesa vastu tüve. Pesa ehitab emaslind. Väliselt sarnaneb pesa metsvindi omaga, kuid on suurem ja vähem viimistletud. Mune võib leida mais ja juunis 5–7. Haub emaslind ja haudevältus kestab 11–14 päeva. Poegi toidavad mõlemad vanemad. Pojad lahkuvad pesast 10.–14. päeval.  Suguküpseks saavad noorlinnud 1 aastaselt.

Toidulaud. Põhjavint sööb suvel putukaid, muul ajal seemneid ja marju. Noorlinde toidetakse peamiselt putukatega.

Vaenlased*. Röövlinnud.

Arvukus. Eesti pesitseb 100 – 500 paari, Euroopas (ehk Soome, Rootsi, Norra ja Venemaa) 13 - 22 miljonit paari.

Iseärasused. Talviti, kui on külluses pöögipuu käbisid, võivad põhja- ja metsvindid moodustada kuni 10-st miljonist linnust koosnevaid parvesid (parve suurus sõltub toidu hulgast).

Kasutatud allikad.
http://www.rspb.org.uk
http://blx1.bto.org/birdfacts/
L.Rootsmäe, H.Veroman “Eesti laululinnud”, Valgus 1974
www.wikipedia.org