Vainurästas

FOTO: Remo Savisaar

Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitstavate liikide nimekirja.

Millal võib Eestis kohata... Saabub meile aprilli alguses, harva märtsi lõpus. Lahkuma asuvad vainurästad augusti teisel poolel. Eriti elavaks muutub lahkumine septembris ja oktoobris.

Välimus. Kõige väiksem rästas. Selg on hallikaspruun ja kulmutriip on märgatavalt valge, küljed roostepruunid ja kõhualune halliträpsuline. Saba on linnul lühike. Emas- ja isaslinnud on sarnased.

Segamini võib ajada... Laulurästaga, kuid vainurästa kaenlaalune on punakam kui laulurästal.

Levik ja rändamine. Vainurästas pesitseb Euroopa ja Aasia põhjaosas. Talvituvad linnud Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Põhja-Aafrikas.Osad linnud on paiksed. Üksikuid paare on kohatud talvel ka Eestis.

Kus võib kohata... Üle maa levinud haudelind. Teda võib kohata lehtmetsades, puisniitudel, salukuusikutes, parkides ja kalmistuil.

Eluiga. Pikim teadaolev eluiga on 6 ja pool aastat.

Eluviis. Maapinnal kulgeb vainurästas hüpates või kiiresti joostes. Suuri parvi nad ei moodusta. Inimeste suhtes on vainurästas rästastest kõige julgem. Laulab liikumatult puu otsas. Laulmist alustab vainurästas väga vara, peaaegu pimedas. Eriti intensiivne ja jõuline on laul õhtupoolikul. Vainurästa laulu võib kuulda tema saabumisest kuni juulini. Rändavad öösiti.

Pereelu. Isaslinnud hõivavad pesitsusterritooriumi ennem emaslindude saabumist ja võitlevad koha pärast ägedalt. Pesa võib leida igalt poolt, nii maast kui ka puuvõrast. Pesa on sarnane hallrästa pesaga, ainult pisut väiksem. Väliskiht koosneb raagudest, lehtedest ja kõrtest. Keskkiht on mullast. Mune võib pesast leida 1–7. Hauvad mõlemad vanalinnud, isaslind vähem. Haudevältus on 11–12 päeva. Koorunud poegi hoiab emaslind soojas ja jätab neid harva üksi. Pojad lahkuvad pesast 11.–14. päeval. Suguküpseks saavad noorlinnud 1 aastaselt.

Toidulaud. Vainurästad söövad putukaid, usse, marju ja seemneid.

Vaenlased. Hakid, varesed ja rongad rüüstavad pesi, harvem ka rebased. 

Arvukus. Eestis pesitseb 100-200 tuhat paari, Euroopas 4-6 miljonit paari.

Iseärasused. Pesa ehitamise ajal ja munemise ajal võivad linnud pesa hüljata. Harvem teevad nad seda haudevältuse ajal.

Kasutatud allikad.
http://blx1.bto.org/birdfacts/indexa_short.htm
http://jogu.pri.ee/elukad/linnud.html
http://www.birdcare.com/bin/searchsketches?pfx=F
http://www.ilm.ee/~uploader/loodus/?leht=art0804rastad
V. Rootsmäe, H. Veroman “Eesti laululinnud”, Valgus 1974
www.birdlife.org