Hallrästas e. paskrästas -- kirju käristaja

FOTO: Jaak Põder

Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitstavate liikide nimekirja.

Millal võib Eestis kohata... Saabub märtsis või aprillis. Kogu aprilli vältel toimub läbiränne suurte parvedena. Isaslinnud saabuvad varem ja hõivavad pesitsuspaigad. Äralend algab augusti lõpus ja jätkub oktoobri lõpuni. Ränne toimub nii öösel kui ka päeval salkadena.

Välimus. Hallrästas on suur lind. Selg on  hallrästal kastanpruun, pea ja päranipuala hall, saba on pikk ja must. Alapool kollakas, hõredate tumedate tähnidega. Isas- ja emaslind välimuselt ei erine.

Segamini võib ajada... Hoburästaga. Hallrästas on suurem ja jässakam, samuti värvilisem.

Levik ja rändamine. Pesitseb Põhja-Euroopas ja Põhja-Aasias. Talvitumiskohad on Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Põhja-Aafrikas, Väike-Aasias.

Kus võib kohata... Kultuurmaastiku puistutes, metsatukkades, puisniitudel, metsaservadel. Suuremad kolooniad püsivad aastaid samas paigas.

Eluiga. Pikim teadaolev eluiga veidi alla 5 aasta.

Eluviis. Maapinnal ta hüppab. Rästastest kõige kehvem laulja, hääl on tal kärisev.  Laulab tavaliselt lennul puult puule, harva puuoksal. Hommikul alustab lauluga paar tundi enne päikeseloojangut ja lõpetab laulmise tund peale päikeseloojangut. Laul lõppeb juuni teisel poolel. Kuna nad elavad suurtes kolooniates, puudub hallrästaste laulus teiste rästaste laulule omased kõlavad viletoonid. Hallrästas on seltsiv lind, moodustab hõredaid kolooniaid, rände ajal koguneb suurtesse parvedesse.

Pereelu. Pesa ehitab hallrästas nii okas- kui lehtpuule. Samuti erinevatele kõrgustele – alates maapinnast lõpetades kuni 20 m kõrgusel maapinnast. Pesa ehitab emaslind 4–5 päeva. Pesa on rohukõrtest massiivne poolkera, mille siseseina katab savi või pori. Emaslind muneb mais–aprillis 4–7 muna. Haudevältus 11–14 päeva, haub ainult emaslind. Pojad kooruvad kahe kolme päeva jooksul ja lahkuvad pesast 12.–13. päeval. Lennuvõime omandavad pojad 16. päevaks. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud. Poegade hädakisa korral võivad alustada rünnakut pesa ohustaja vastu. Suguküpseks saavad noorlinnud 1 aastaselt.

Toidulaud. Sööb putukaid, limuseid, marju, seemneid.

Vaenlased. Hakid ja hallvaresed, kes tavaliselt rüüstavad pigem poegadega pesi.

Arvukus. Eesti pesitseb 100.000 – 200.000 paari, Euroopas 14 - 24 miljonit paari. Talvitub osaliselt ka koha peal, kuid täpsed andmed talvise arvukuse kohta puuduvad.

Iseärasused. Rahvapärane nimetus “paskrästas” on tulnud sellest, et pesitsemise juures on nad väga ettevaatlikud ja võivad ohustajad “roojaga” üle külvata. 

Kasutatud allikad.
http://blx1.bto.org/birdfacts/indexa_short.htm
http://jogu.pri.ee/elukad/linnud.html
http://www.birdcare.com/bin/searchsketches?pfx=F
http://www.rspb.org.uk
www.birdlife.org
V. Rootsmäe, H. Veroman “Eesti laululinnud”, Valgus 1974