Valge-toonekurg -- valge graatsia

FOTO: Jaak Põder

Kaitse Eestis. III kategooria (III kategooria kaitse all on liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka)

Millal võib Eestis kohata... Esimesed linnud saabuvad märtsi lõpus, enamus jõuab kohale aprilli keskel. Lahkuvad augusti lõpus või septembri alguses.

Välimus. (vt. pilte) Sulestik on valge, tiivatipud  mustad. Jalad ja nokk punased.

Segamini võib ajada... Äärmisel juhul võib segi ajada sookurega. Sookurg on hall ja tal pole punast nokka ja punaseid jalgu.

Levik ja rändamine. Levinud Euroopa ja Aasia metsavöötmes ning Lõuna-Aafrikas. Eesti asub leviala põhjapiiril. Talvituvad Aafrikas.

Eluiga. 10 - 20 aastat (harvem kuni 20).

Eluviis. Pesa teeb valge-toonekurg puu, elektriposti või korstna otsa. Kasutavad tihti ka inimese tehtud pesasid või pesaaluseid. Enamasti tulevad peale talvitumist oma vanasse pesapaika. Neile ei meeldi ületada laiu veevälju, sest kasutavad lendamisel ära soojade õhuvoolude liikumise, mis tekib maa kohal. Seetõttu on nende rändamiskoridor suuresti seotud maaga. Toitu otsib maapinnal kõndides, teinekord ka veekogude kallastel.

Pereelu. Pesa võib valge-toonekurg ehitada valmis mõne päevaga või terve suve. Terve suve ehitavad pesa tavaliselt noorlinnud, kes alles katsetavad pesaelu. Pesamaterjaliks on oksad, sisemine osa kaetakse heinatuustide ja mätastega. Suguküpsuse saavutavad 4 aastaselt. Muneb 3 – 5 muna, mida emaslind haub 33 päeva. Toidu poegade jaoks neelab alla ja oksendab pesas poegadele. Üles kasvatatakse 2-3 poega. Pojad lahkuvad pesast juuli lõpus või augusti alguses.

Toidulaud. Toituvad putukatest, kahepaiksetest, madudest, kaladest ja närilistest.

Vaenlased. Suuremad kotkad. Inimtegevus.

Arvukus. Eesti arvukus 3.000-4.000 paari, maailmas 230.000 paari.

Iseärasused. Valge-toonekurge nimetati Rootsis 'Odini linnuks'.

Kasutatud allikad.
http://et.wikipedia.org/wiki/
http://www.eoy.ee/projektid/al2004/jutt.htm
http://www.loodusajakiri.ee/
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005