Must-kärbsenäpp e. metstikk

FOTO: Valeri Štšerbatõh

Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitstavate liikide nimekirja.

Millal võib Eestis kohata... Saabub aprilli lõpul ja lahkub augustis.

Välimus. Isasel on must sulestik, kõhualune valge ja valged triibud tiival ning laubal valge laik. Emase linnu sulestik on pruun, kõhualune valge.

Segamini võib ajada... Linavästrikuga, hall-kärbsenäpiga ja kaelus-kärbsenäpiga. Linavästrik on pikema sabaga ja saledam. Linavästriku silmaümbrus on valge, musta – kärbsenäpi silmaümbrus on must. Must-kärbsenäpp on hallkärbsenäpist väiksem ja tal on lühem nokk ja saba. Kaelus-kärbsenäpist eristab peamiselt laulu järgi. 

Levik ja rändamine. Liik on  levinud suuremas osas Euroopas, Loode-Aafrikas ja Lääne-Siberis. Talvitumas käib Lääne-Aafrikas.

Kus võib kohata... Elupaigaks on tal metsad, puistud ja pargid.

Eluiga.  2 – 3 aastat.

Eluviis. Päevase eluviisiga. Elutsevad paaridena. Laulu alustavad enne päikesetõusu ja lõpetavad peale päikesetõusu. Laul lõppeb juuni keskel. Eriti aktiivne on laul emaslinnu munemise ajal.

Pereelu. Isaslind valib pesa või pesakoha. Pesa ehitatakse puude puuõõnsustesse või teiste lindude vanadesse pesadesse.  Emaslind muneb 5 – 6 muna, mune hauvad mõlemad vanalinnud 11 – 14 päeva. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud. Pojad lahkuvad pesast kahe nädala möödudes. Suguküpseks saavad noorlinnud 1 aastaselt.

Toidulaud. Putuktoiduline. Toitu püüab õhust. Sügisel sööb ka marju.

Vaenlased*. Väikekiskjad ja röövlinnud.

Arvukus. Eestis Pesitseb 200.000 - 500.000 paari, Euroopas elab 12 - 20 miljonit paari.

Iseärasused. Armastab uusi pesakaste. Esineb must-kärbsenäpi ja hall-kärbsenäpi hübriide.

Kasutatud allikad.
http://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp? … ;id=560147
http://et.wikipedia.org/
http://www.rspb.org.uk/wildlife/birdguide/
www.birdlife.org
http://blx1.bto.org/birdfacts/