Põldlõoke -- kevadekuulutaja

FOTO: Jaak Põder

Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitstavate liikide nimekirja.

Millal võib Eestis kohata... Põldlõoke saabub esimeste sulailmadega märtsis. Linnud lahkuvad augusti lõpus või septembri algul.

Välimus. Sulestik on tal pruunikas, heledama alapoolega, ähmaste tumedate triipudega pugualal, seljal ja lagipeal. Pealael on põldlõokesel väike tutike. Kõhualune on kergelt kollakas. Tagavarbaküüs on väga pikk, mistõttu on ta sobimatu maas kõndima. Isas- ja emaslind on väga sarnased, neid on looduses võimatu eristada.

Segamini võib ajada... Põldlõokese võib segi ajada nõmmelõokesega, halltsiitsitajaga ja sookiuruga. Nõmmelõokesel on erksamad värvid ja põsk on roosakas. Halltsiitsitajal puudub tutt peas ja ta on põldlõokesest veidi kogukam. Sookiurul puudub samuti tuike pealael ja ta  on väiksem kui põldlõoke. Täpsem kirjeldus, kuidas eristada nõmmelõokesest

Levik ja rändamine... Pesitseb enamuses Euroopas, Aasias ja Põhja-Aafrikas. Läänepoolsemad linnud on rohkem paised, idapoolsemad rändavad talveks lõuna poole. Talvituvad Lääne-Euroopas, Aasia lõunaosas ja Põhja-Aafrikas.

Kus võib kohata... Põldlõokest võib kohata põldudel, niitudel, lagerabades.

Eluiga. Põldlõokese tüüpiline eluiga on 2-4 aastat, pikim teadaolev eluiga on 15 aastat.

Eluviis. Välja arvatud pesitsusaeg, on põldlõoke seltsiv ja moodustab rändel suuri parvi. Põldlõoke on päevase eluviisiga. Maapinnal kõnnib, harvem ka hüppab. Enamasti laulab õhus. Laul on lõõritamine, mida lind alustab lendu tõustes ja jätkab kõrgel õhus lenneldes. Laul katkeb veidi enne maandumist või ka maapinnale jõudes. Laulev põldlõoke võib tõusta kuni 400 meetri kõrgusele. Laulu alustab põldlõoke varavalges, mõnikord lausa pimedas. Juuli keskpaigas laul vaibub, kuid mõnda isendit võib kuulda laulmas veel septembriski. Vahel imiteerib põldlõoke ka teiste lindude häälitsusi ja laulukatkeid.

Pereelu. Pesa ehitatakse valmis varakult. Pesaks on kuivadest rohukõrtest ehitatud korratu, kohev ja lame maapinnal asuv poolkera, mis on hästi varjatud.  Pesa ehitab ja haub ainult emaslind. Aprilli lõpus või mai alguses muneb 3-5 muna. Haudeaeg kestab 14 päeva. Haudeperioodi lõpul istub lind pesal väga kindlalt ja lahkub alles siis, kui talle võidakse peale astuda. Pojad lahkuvad pesast 10 päeva möödudes. Täielikult lennuvõimelisteks saavad pojad kolmanda elunädala lõpuks. Suve jooksul võib olla  veel teine ja kolmaski pesakond. Noorlinnud saavad suguküpseks 1 aastaselt.

Toidulaud. Toitu otsib maapinnalt. Kevadel on toiduks putukad, sügise poole sööb lind  seemneid, rohelisi taimeosi, viljateri.

Vaenlased*. Väikekiskjad ja röövlinnud, inimtegevus.

Arvukus. Eestis pesitseb 150 – 350 tuhat paari, Euroopas 40 - 80 miljonit paari.

Iseärasused. Lõoke on peategelane paljudes luuletustes ja lauludes. Tuntuim neist on Percy Bysshe Shelley kirjutatud 'To a Skylark', mille inspiratsioon tuli Mary Shelleyga (Frankenstein'i autor ja Percy teine abikaasa) tehtud õhtuselt jalutuskäigult.

Kasutatud allikad.
http://et.wikipedia.org
http://jogu.pri.ee/elukad/
http://blx1.bto.org/birdfacts/
http://www.rspb.org.uk/wildlife/birdguides/
V. Rootsmäe, H. Veroman “Eesti laululinnud”, Valgus 1974