Randkiur

Kaitse Eestis. II kategooria (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu)

Millal võib Eestis kohata... Saabub meile märtsi lõpul või aprilli algul. Lahkub septembri lõpul või oktoobris. Kevad- ja sügisrändel võib teda näha sookiuru parvedes.

Välimus. Randkiuru ülapool on oliivipruunikas, rohelise varjundi ja tumedate triipudega. Alapool on valkjas, punaka varjundi ja laiade ebamääraste triipudega. Jalad on tal tumedad. Võrreldes teiste kiurudega on randkiur kõige vähem silmatorkavam.

Segamini võib ajada... Sookiuruga, kuid on sookiurust suurem ja kõrgemate jalgadega.  Segi võib veel minna mägikiuruga (Anthus spinoletta). Mägikiurul on roosakas kurgualune ja ta on lühemate jalgadega kui randkiur, samuti on laul ja elupaigaeelistus erinev.

Levik ja rändamine. Kodumaaks on Taani, Skandinaavia, Soome, Koola poolsaar. Talve veedab ta Rootsi lõuna- või läänerannikul, Pürenee poolsaarel ja harva ka Inglismaal. Euroopa lõunaosa linnud on peamiselt paigallinnud.

Kus võib kohata. Kaljused, kivised mererannikud.

Eluiga. Pikim teadaolev eluiga on üle 11 aasta.

Eluviis. Ettevaatlik linnuke, hoiab rannakaljude ja kivide varju ning lendu tõuseb vastumeelselt. Laulab lühikesel lennul, laul meenutab pigem metskiuru kui sookiuru laulu. Kutsehüüd on sookiuru hüüust teravam.

Pereelu. Eestis pesitseb üksikute paaridena. Pesa ehitab ta kaljusele või kivisele mererannikule. Muneb 4 – 6 muna. Haudeaeg on 13 – 14 päeva. Pojad lahkuvad pesast ennem kui on saanud lennuvõimelisteks. Pesitseb tihti kaks korda suve jooksul. Noorlinnud saavad suguküpseks 1 aastaselt.

Toidulaud. Putukad, mardikad, väikesed kalad, koorikloomad, seemned.

Vaenlased. Röövlinnud.

Arvukus. Eestis pesitseb 3 - 10 paari, Euroopas 110 - 290 tuhat paari.

Iseärasused. -

Kasutatud allikad.
http://jogu.pri.ee/elukad/linnud.html
http://blx1.bto.org/birdfacts/indexa_short.htm
http://en.wikipedia.org/wiki/
http://www.rspb.org.uk/wildlife/birdguide/
V. Rootsmäe, H. Veroman “Eesti laululinnud”, Valgus 1974