Sookiur
Koostanud: Kai Mäesepp
Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitstavate liikide nimekirja.
Millal võib Eestis kohata... Saabuvad märtsi lõpul või aprilli alguses. Suurte parvedena on läbiränne märgatav aprilli lõpus või mai algul. Lahkuvad augusti lõpul.
Välimus. Sookiuru sulestik on pruunikashall, kõhu alt heledam. Puguall on tihe, tume triibustik. Silma ümber on märgatav heledam rõngas. Nokk on tal pikk. Jalad on helepruunid ja tagavarba küüs on märgatavalt pikk. Sulestik on isas- ja emaslinnul samasugune.
Segamini võib ajada... Metskiuruga, kuid sookiur on väiksem ja tumedama värvusega. Segamini võib ajada ka randkiuruga. Sookiuru pugualune on kollakam ja sookiur on randkiurust suurem.
Levik ja rändamine. Sookiur pesitseb Euroopa ja Aasia põhjaosas. Ränne toimub öösel ja päeval. Talvituvad Vahemeremaades, Põhja-Aafrikas, Kaspia mere ümbruses.
Kus võib kohata... Sookiur on levinud üle Eesti. Pesitseb niisketel avamaastikel, rabades, soodes.
Eluiga. Sookiuru tüüpiline eluiga on 3 aastat.
Eluviis. Tegutseb peamiselt maapinnal, ärevuses lendab ka põõsale. Sookiur lendab madalalt, tema tiivalöögid on kiired. Laul on monotoonne, tiksuv. Lauluaeg kestab saabumisest juulini. Mängulennul laulab sookiur kuni 20 sekundit järjest. Mängulend on omane paljudele avamaastikus pesitsevatele lindudele (lõokesed, kiurud, pruunselg-põõsalind, kõrkja-roolind, sinirind jt.)
Pereelu. Pesa ehitab taimestiku varju maapinnale, materjaliks on rohukõrred, ka rookõrred ja adru. Tihti ehitab sookiur pesa mätta küljele, mis on pealtpoolt kuiva rohuga hästi varjatud. Mune on pesas 3 7. Haudevältus on 13 14 päeva ja haub emaslind. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud, pojad lahkuvad pesast 13. 14. päeval. Suguküpseks saavad noorlinnud 1 aastaselt.
Toidulaud. Toiduks tarvitab sookiur putukaid, vihmausse, ämblikuid ja seemneid.
Vaenlased. Imetajad ja röövlinnud.
Arvukus. Eestis pesitseb 50 - 100 tuhat paari, Euroopas 7 - 16 miljonit paari.
Iseärasused. Hauduv lind laseb inimese 1 2 m lähedusse. Kui pesas on pojad, saab minna kuni 5 m lähedusse. Vahel teeskleb sookiur vigast, et peletada võõraid pesast eemale.
Kasutatud allikad.
http://jogu.pri.ee/elukad/linnud.html
http://blx1.bto.org/birdfacts/indexa_short.htm
http://en.wikipedia.org/wiki/
http://www.rspb.org.uk/wildlife/birdguide/
www.birdlife.org
V. Rootsmäe, H. Veroman Eesti laululinnud, Valgus 1974
Kommenteerimiseks logi sisse!
|
Sookiur + Anthus pratensis
Kehapikkus. 14 cm
Kaal. 19 g
Tiibade siruulatus. 24 cm
|