Jääkoskel

FOTO: Jaak Põder

Kaitse Eestis. Eestis jääkoskel looduskaitse all ei ole.

Millal võib Eestis kohata... Eestis võib näha jääkosklat märtsi algusest kuni novembrini, avamerel võib kohata ka talvel.

Välimus. (vaata pilte) Tegu pikakehalise ja suure linnuga. Iseloomuliku pika punase "konksnokaga" sukelpart. Isalind silmatorkav kreemikas-, kuni lõheroosavalge, mustjasrohelise peaga. Longus peatutiga ja kummis kuklaga. Emaslind helehall, kurgualune valge ning järsult lõppeva roostepruuni pea ja kreemikashalli kere eraldab hele rind. Puhkesulestikus saab emast isasest eristada iseloomuliku tuti abil, mis isasel on pealigi. Noorlind punase, triibulise pea ja tuhmhalli kehaga. Jääkoskla lendu jälgides võib näha, kuidas valged laigud tiibadel ja valge keha risti moodustavad.

Segamini võib ajada... Rohukosklaga. Jääkoskel on pisut suurem. Rohukoskla isaslinnul on punakas rind, jääkoskla omal ei ole. Emaslindude, noorlindude ja talvesulestikus lindudel teeb vahet, vaadates punaka pea ja valge rinna üleminekut -- rohukosklal on üleminek hägusem, jääkosklal terava joonega. Rohukoskla hall on samuti tumedam on kui jääkosklal.

Levik ja rändamine. Pesitsusajal Põhja-Euroopas sisemaal, kuid mõningatel andmetel võib pesitseda ka Eesti rannikualal. Talveks lendavad Kesk-Euroopasse veekogude äärde, aga asustavad ka Norra ja Suurbritannia rannikuid . Eestisse saabub, nagu paljud teisedki rändlinnud, märtsi algul. Sisemaal üldjuhul novembriks läinud, merel talvitub jäävabadel aladel.

Kus võib kohata... Tegu suures osas mageveelinnuga, kuid Eestis näeb teda rokem mere ääres ja saartel. Samuti võib kohata suurte selgeveeliste järvede kallastel. Pesitseb jõgede ülemjooksudel ja kiirevooluliste lõikude ääres.

Eluiga. Eluiga kuni 13 aastat, isastel veidi vähem, emastel rohkem.

Pereelu. Pesitseb puuõõntes (k.a ka pesakastides), võib kasutada ka kividevahelisi õõnsusi, kui tarvis. Õõnes puu sees võib pesitseda mitu emaslindu, moodustades omaette nagu koloonia. Koloonia on enamjaolt rahumeelne ja üksteise suhtes sallivad, võivad koos isegi pesakohti üle vaadata. Mune pesas palju, kuni 15 või isegi enam. Pojad peavad pesast välja hüppamisel tegema ohtliku katsumuse - pesast maapinnale hüppama ja seda vaid kahe päevaselt. Ema järel vette jõudes võivad nad lühiaegselt "ratsutada" ka ema seljas. Tihti kogunevad pojad 'lasteaedadesse', mis koosnevad mitmest pesakonnast ja mille eest hoolitseb 1 emaslind. Emaslind võib lahkuda enne poegade lennuvõimestumist. Lennuvõimeliseks saavad pojad 60-70 päevaselt, esimest korda pesitsevad 2 aastaselt.

Toidulaud. Sukeldub ja ujub vee all pikki vahemaid, küttides kalu ja väiksemaid loomi, molluskeid. Jahib nägemise järgi. Sellest ka sileda vee lembus. Võib ka toituda nt ahvenast, lõhest jne.

Vaenlased. Tänu nende suurusele, arale lembusele, tugevusele ja välkkiirusele on neil looduslikke vaenlasi vähe, suurimateks võib ehk lugeda poolveelisi.

Arvukus. Pesitsejaid on 1500-2000 paari, talvitujaid 4000-8000. Euroopas on jääkosklaid suvel erinevatel andmetel 35-74 tuhat paari, talvel veidi rohkem.

Iseärasused. Konksuga nokk koos pisikeste 'hammastega' aitab libedaid kalasid paremini püüda -- jääkoskel on üks väheseid partlasi, kes suuri kalu püüab.

Kasutatud allikad.
Dominic Couzens "Linnud" Tõlkinud: Varrak, Olav Renno, esmatrükk 2005.
Jonathan Elphick & John Woodward "Linnud" Dorling Kinderslay[DK] Tõlkinud Kai Vare ja Tänapäev 2006
Peter Hayman ja Rob Hume "Linnusõbra taskuraamat" Kirjastus Varrak 2004
http://blx1.bto.org/birdfacts
http://animaldiversity.ummz.umich.edu/
www.wikipedia.org
http://www.seaduckjv.org/