Merivart

Kaitse Eestis. II kategooria (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu).

Millal võib Eestis kohata... Kuna merivart on Eestis väga haruldane pesitseja, kuid arvukas läbirändaja ning talvituja, siis ongi parim aeg merivardi nägemiseks sügisest kevadeni.

Välimus. (vaata pilte) Merivart vahetab oma suletikku sõltuvalt hooajast. Pesitsushooajal isase pea sügavroheline ja rinnaesine valge. Pestisushooja lõppedes rohelus peasulgedest kaob ning ka rinnaesine muutub tumehalliks. Partlastele omaselt on emane ja isane üksteisest erinevad. Emase kael on tumepruun ja keha tuhmpruun. Nokaümbrus on silmapaistvalt valge.

Segamini võib ajada... Tuttvardiga. Erinevalt merivardi isaslinnust, kelle selg on hallitriibuline, on tuttvardi selg üleni must. Teiseks puudub merivardil tuttvardile tunnuslik suletutt. Emaslinde on veelgi kergem segi ajada. Merivardi emaslind on vaid veidi heledam (eriti selg) ning tema noka ümbrus on silmapaistvalt valge.

Levik ja rändamine. Merivardid on levinud vaid Eesti rannikuvetes, sisemaal neid ei kohta. Sealgi võib pesitsejaid leida vaid Vilsandi saarelt ja ümbritsevatelt laidudelt. Eestisse jõuavad merivardid märtsi lõpus ja aprilli alguses. Sügisränne toimub oktoobris-novembris.

Maailmas on merivartide pesistuspaikadeks Põhja-Euraasia ja Põhja-Ameerika. Talve veedetakse

Kus võib kohata... Punapea-vardid asustavad toitainerohkeid madalaid veekogusid või merelahtesid. Lõuna-Euroopas, Ida-Hiinas ja Lõuna-Ameerikas.

Eluiga. Kuni 14 aastat.

Pereelu. Merivardid ehitavad oma pesa kuskile tarnatuti keskele või siis põõsaste varju. Emaslinnud munevad pessa mai lõpus 7-11 muna, mida nad üksi 27-28 päeva hauvad. Koorunud pojad lennuvõimestuvad 40-45 päeva möödudes ja saavad suguküpseks kahe aastaselt.

Toidulaud. Meres toitudes süükase rohkem loomset toitu: rannakarpe, limuseid, vähilisi ja harjasusse. Järvedel aga putukaid ja nende vastseid. Kehvematel aegadel toituvad ka adrust ja muude vetikatega ning veetaimede võrsetest ja seemnetest.

Vaenlased. Otseseid looduslikke vaenlasi merivartidel ei ole. Maaspesitsejatena satuvad nende pesad aga tihti rüüsteobjektideks.

Arvukus. Pesitsevate paaride arvukus varieerub Eestis erinevatel andmetel 10-30 paari vahel. Kevadräbdel meie  vetes peatuvate lindude arv võib küündida 175000. Sügisränne toimub rohkem põhjapoolselt ja siis on võimalik kokku lugeda "vaid" 18000 merivarti.

Iseärasused.

Kasutatud allikad.
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005
NatureServe Explorer
Wikipedia
BTO Birdfacts