Roo-loorkull

FOTO: Sven Zacek

Kaitse Eestis. III kategooria (III kategooria kaitse all on liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka).

Millal võib Eestis kohata... Roo-loorkull on käib meil pesitsemas, seepärast on kõige tõenäolisem temaga kokku sattuda kevadel ja suvel.

Välimus. (vaata pilte) Roo-loorkull püsib aastaringselt samas sulestikus. See tähendab, et tema puhke- ja hundsulestik on samasugused. Emas- ja isaslind on aga üksteisest erinevad. Isase sulestiku moodustab peamiselt roostepruun värvus, emase puhul domineerib aga tumepruun.

Segamini võib ajada... Roo-loorkulli on raske teiste loorkullidega segamini ajada, sest teiste liikide isased on hallid ning emased pruunivalge-kirjud. Lennupildilt pole roo-loorkulli võimalik ka teiste haugaslastega segamini ajada.

Levik ja rändamine. Roo-loorkullid on levinud rohkem Kagu- ja Lääne-Eestis, kus leidub rohkem neile sobivaid pesitsuspaiku. Meie maile jõuavad talvitumast märtsi lõpul või aprilli alguses ning lahkuvad septembri lõpus ja oktoobris.

Roo-loorkullid pesitsevad Lääne-Euroopast Kesk-Aasiani välja ning ka Põhja-Aafrikas. Põhja-Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Talvitumas käivad nad Kesk-Aafrikast lõuna pool ning ka Lõuna-Aasias.

Kus võib kohata... Eks ikka seal, kus leidub roogu ja roostikke. Roo-loorkullid asustavad roogu kasvanud merelahti, madalaid jäänukjärvi. Roostiku kohal näebki roo-loorkulli kõige tihedamini saagilendu tegemas.

Eluiga. Kuni 11 aastat.

Eluviis. Roo-loorkull on väga nähtava eluviisiga röövlind, sest tema saagijahtimise stiil nõuab palju lendamist ja otsimist. Niimoodi jääb ta aga kergesti silma. Pesitsedes on loorkull aga väga silmapaistmatu, sest tema roo sisse ehitatud pesa pole kerge leida.

Pereelu. Roo-loorkullid ehitavad oma pesa peaaegu alati kuskile tihedasse roostikku. Ehitamiselgi kasutatakse roogu. Emaslind muneb juuni alguses pessa 3-6 muna, mida ta üksi 31-38 päeva haub. Pojad lennuvõimestuvad 35-40 päeva möödudes ning saavad sugukõpseks kolme aastaselt.

Toidulaud. Roo-loorkullid asustavad väga rikkalikult kaetud toidulauaga elupaikasid. Seepärast toituvad nad kuni pardisuurustest lindudest ja nende munadest ning poegadest. Hästi lähevad kaubaks ka konnad ja kalad. Kaldest ainult need, kes pinnal hulbivad,

Vaenlased. Otseseid looduslikke vaenlasi roo-loorkullidel ei ole. Küllaga satuvad nende pesad ohtu, sest vanad nuuskurid rebased armastavad just kaldaäärseid toitu otsides kammida.

Arvukus. Eestis pesitseb erinevatel andmetel 500-1000 paari roo-loorkulle.

Euroopas pesitseb 53000 - 80000 paari roo-loorkulle.

Iseärasused. Roo-loorkullil on väga vaatemänguline saagilend, mida on eriti tugeva tuulega väga ilus vaadelda. Lind liugleb madalal roostiku kohal pea allapoole suunatud ja otsib ning loodab, et saab kellelegi küüned taha.

Kasutatud allikad.
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005
BTO Birdfacts
Euring Databanke
Birdguides