Punakurk-kaur

Kaitse Eestis. III kategooria (III kategooria kaitse all on liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka).

Millal võib Eestis kohata... Punakurk-kaur on meil arvukas läbirändaja nii kevadel kui ka sügisel, viimane peistsev punakurk leiti Eestist 1947. aastast. Lisaks sellele talvitub igal aastal meie vetes päris palju linde. Seepärast saab punakurke meie kodumaal näha sügisest üle talve kevadeni.

Välimus. (vaata pilte) Punakurk-kaur vahetab sõltuvalt aastaajast sulestikku, olles talvesulestikus ülalt mustvalge-kirju ja altpoolt silmapaistvalt valge. Ka punane kurk asendub talvel valge kurguga. Hundsulestikus kaurid on hoopis ilusamad halli pealae ning punase kurguga. Emas- ja isaslind on üksteisele sarnased.

Segamini võib ajada... Järvekauriga, kuid seda ainult eemalt vaadates, sest neil kahel on sarnased peakujud. Teistel kauridel on laup palju tervam kui järvekal ja punakurgul. Lähemalt pole aga määramine raske, sest punakurgu punane kurgualune hakkab kohe silma.

Levik ja rändamine. Jääkaurid pole Eestis levinud linnud, vaid läbirändajad ning talvitujad. Viimane pesitsus pärineb 1947. aastast. Küllaga jääb päris palju linde meie rannikuvetesse talvituma.

Punakurk-kaurid pesitsevad Põhja-Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Talvitumas käivad nad Lõuna-Euroopas, Kagu-Hiinas ja Lõuna-Ameerikas.

Kus võib kohata... Rände ajal ja talvitumas võib punakurk-kaure kohata Eesti rannikuvetes.

Eluiga. Kuni 22 aastat.

Eluviis. Punakurk-kaur on suurepärane ujuja ja sukelduja. Selle tarbeks on ta jalad väga keha tagaosas, mis omakorda tähendab, et maismaal on ta väga saamatu, mistõttu ta maapinnale ei tükigi. Lennatagi kauridele eriti ei meeldi, ohtu väldivad nad pikkade sukeldumistega, vaid tõelise hädaohu korral tõusevad nad lendu, kuid vajavad selleks päris pikka hoojooksu. Niimoodi näeb neid väljaspool rändeaega väga harva lendamas.

Pereelu. Punakurk-kaurid rajavad oma pesad mõnele mättale järve kaldal või siis taimestiku sisse otse vee lähedale, kust saab mugavalt kohe vette liuelda. Emaslind muneb mais-juunis kaks muna. Mõlemad vanalinnud hauvad mune 26-29 päeva. Pojad lennuvõimestuvad 47-54 päeva möödudes.

Toidulaud. Punakurk-kaurid toituvad peamiselt kaladest, kuid söövad lisaks ka selgrootuid ja kahepaikseid ning harvem ka veetaimi. Poegi toites võivad nad pesitsusalalt lahkuda, et püüda kalu suurematest järvedest või merest.

Vaenlased. Otseseid looduslikke vaenlasi punakurk-kauridel ei ole. Küllaga satuvad nende pesad ohtu, sest vanad nuuskurid rebased armastavad just kaldaäärseid toitu otsides kammida.

Arvukus. Eestis pesitsevaid paare ei ole. Läbirändel nähakse igal aastal arvukalt kaure. Olenevalt jääoludest jääb meie vetesse talvituma 5000-23000 punakurk-kauri.

Euroopas pesitseb 12000 - 42000 paari punakurk-kaure.

Iseärasused. Punakurk-kaurid on väga osavad sukeldujad, kes püüavad kalu välkkiirelt ja täpselt.

Kasutatud allikad.
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005
NatureServe Explorer
BTO Birdfacts
Euring Databanke
Birdguides