Tõmmuvaeras

Kaitse Eestis.   III kategooria (III kategooria kaitse all on liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka).

Millal võib Eestis kohata... Kuna tõmmuvaeras on meil nii pesitseja, tavlituja kui ka arvukas läbirändaja, siis võib teda igal aastaajal kohata. Kõige arvukamalt on aga tõmmuvaeraid meie vetes näha kevadrände ajal.

Välimus. (vaata pilte) Tõmmuvaeras püsib aastaringselt sarnase välimusega. See tähendab, et tema puhke- ja hundsulestik on samasugused. Partlastele omaselt aga erinevad emane ja isane üksteisest. Isaslinnu keha on sügavmust, vaid tema nokale on natuke värvi jätkunud ja nii on see silmapiastvalt oranž. Emaslind on aga tuhmpruun, beežika põsega. Mõlemal linnul on valge tiivaküüdus.

Segamini võib ajada... Nii isas- kui emaslindu võib segamini ajada mustvaerastega, kelle isaslind on samuti must ja emaslind tuhmpruun. Tõmmuvaera isase nokk on aga kollase asemel oranž ning silmaümbrus valge. Valget on ka tema tiival. Emaslinde on palju raskem eristada. Küll aga on tõmmuvaera emasel vähem beežikat põsel ja isasele sarnaselt valget tiival. Kõige lihtsam ongi neid liike üksteisest lennus eristada, sest siis on tõmmude valged tiivaküüdused ilusti nähtavad. Sarnane on ka krüüsel, kuid tõmmuvaeras on suurem ja krüüsli valge tiivaosa on palju ulatuslikum.

Levik ja rändamine. Tõmmuvaeraid näeb ainult Eesti rannikuvetes rände ajal või siis talvitumas, mujal Eestis neid ei kohta. Pesitsevadki nad ainult meie meresaartel. Üldiselt on tõmmuvaerad levinud terve Euraasia põhjaosas ning tulevad talvituma kuni Vahemerest ja Mustast Merest lõunapoole jäävatele aladele.

Kus võib kohata... Tõmmuvaeraid näeb ainult Eesti rannikuvetes rände ajal, pesitsemas või siis talvitumas, mujal Eestis neid ei kohta.

Eluiga. Kuni 21 aastat.

Eluviis. Tõmmuvaerad on parvelise eluviisiga. Pesitsusaja veedavad nad oma paarilisega koos, kuid enne ja pärast seda liiguvad meelsasti parvades ja segunevad ka teiste avamere lindudega.

Pereelu. Tõmmuvaerad rajavad oma pesad maapinnale, kus see hoolikalt põõsaste või taimede varju peidetakse. Emaslind muneb mai lõpus-juunis või tundras koguni juulis pessa 7-10 muna ja haub neid üksinda 27-28 päeva. Pojad lennuvõimestuvad 50-55 päeva möödudes.

Toidulaud. Suvel moodustavad mtõmmuvaeraste toidu kõiksugu putukad, putukavaesetel aastaaegadel toitutakse merekarpidest, vähilistest ja ussidest. Suvel süüakse lisaks ka veetaimi.

Vaenlased. Nagu tpaljude merelindude puhul nii ka tõmmuvaera puhul on nende suurimaks vaenlaseks merikotkad. Samuti rebased, kes avastatud pesi meelsasti rüüstavad.

Arvukus. Eestis pesitsevaid paare arvatakse olevat 500-900 ringis. Talvitumas kohatakse Eestis igal aastal 20000-200000 isendit. Kevadisel läbirändel kuni 85000 lindu ja sügisrändel 9000-10000 tõmmuvaerast.

Euroopas pesitseb 25000 - 30000 paari tõmmuvaeraid.

Iseärasused. Tõmmuvaeras või toidu järele sukelduda kuni 12 meetri sügavusele.

Kasutatud allikad.
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005
Wikipedia
NatureServe Explorer
BTO Birdfacts
Euring Databanke
Birdguides