Tuttpütt - pärsus

FOTO: Sven Zacek

Kaitse Eestis. Ei ole Eestis kaitse all.

Millal võib Eestis kohata... Tuttpütt on rändlind ja käib Eestis ainult järelkasvu hankimas, seega on võimalik tuttpütte kohata ainult pesitsusajal. Harvem ka talve poolt kaanetamata jäänud avamerel talvituvates veelindude salkades. Tuttpütid saabuvad Eestisse aprilli keskel või lõpus olenevalt siinsest kevadest.

Välimus. (vaata pilte) Tuttpütid sulgivad pärast pesitsushooaega ja on puhkesulestikus hoopis teistsuguse välimusega kui hundsulestikus. Hundsulestik on tundvalt värvikirevam.

Segamini võib ajada... Tuttpütti on raske kellegi teisega segamini ajada just talle iseloomuliku pika kaela ja terava noka tõttu. Veepeal puhkavat tuttpütti, kelle kael on kõverdatud võib kaugemalt vaadeldes segi ajada hallpõsk-pütiga, kuigi hallpõsk on tuttpütist tunduvalt väiksem.

Levik ja rändamine. Tuttpütid on levinud üle terve Euroopa ja Aasia ning ka Aafrikas, Austraalias ja Uus-Meremaal. Areaali lõunapoolsemad linnud on tavaliselt paiksed ning rändavad ainult põhjapoolsemad isendid.

Kus võib kohata... Tuttpütid eelistavad suuremaid veekogusid, mis on oma olemuselt madalad ning kala- ja taimestikurikkad.

Eluiga. Keskmiselt natuke üle kümne aasta, kuid maksimaaselt isegi 22 aastat.

Eluviis. Tuttpütt on suurepärane ujuja ja sukelduja. Selle tarbeks on ta jalad väga keha tagaosas, mis omakorda tähendab, et maismaal on ta väga saamatu, mistõttu ta maapinnale ei tükigi. Lennatagi tuttpüttidele eriti ei meeldi, ohtu väldivad nad pikkade sukeldumistega, vaid tõelise hädaohu korral tõusevad nad lendu, kuid vajavad selleks päris pikka hoojooksu. Niimoodi näeb neid väljaspool rändeaega väga harva lendamas.

Pereelu. Tuttpütt ehitab oma ujuvpesa surnudt veetaimedest ning kinnitab selle mõne elusa taime külge. Emaslind muneb maikuus pessa kahepäevaste vahedega 4-6 muna., mida mõlemad vanemad vaheldumisi umbes 25 päeva jooksul hauvad. Pisikesed pütipojad hüppavad pärast koorumist vanematele selga ning niimoodi sõidetakse mööda järve ringi ja otsitakse toitu. Pojad iseseisvuvad alles 10-11 nädala pärast, mil saavutavad lennuvõime. Suguvõimeliseks saavad noorlinnud 2 aastaselt.

Toidulaud. Tuttpüttide toidulaua katavad suures osas kalad (prügikalad), kuid kõrvale võetakse ka vähilisi ja veeputukaid nagu ujurid ja kiilivastsed.

Vaenlased. Vaenlasi ei ole tuttpüttidel palju, pesitsemise ajal võib vanalind sattuda mingi või mõne teise poolveelise kiskja ohvriks. On täheldatud, et tuttpütte on oma toiduks püüdnud suuremad kakud ja isegi kotkad.

Arvukus. Eestis arvatakse pesitsevat umbes 2000-3000 paari tuttpütte.

Iseärasused. Tuttpütt on meie suurim pütiline.

Kasutatud allikad.
Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg
Wikipedia
BTO Birdfacts
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005
Oma silmad ja pea