Veekonn

FOTO: Sven Zacek

Kaitse Eestis. III kategooria. (III kaitsekategooriasse arvatakse liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka.). Kaitsealuseid kahepaikseid ei või püüda, tappa, ohustavalt häirida ega kahjustada nende elupaiku.

Millal võib Eestis kohata... Rohelisi konni võib kohata enam vähem kogu vegetatsiooniperioodi vältel päikese paistelistes veekogudes või nende kallastel. Nad on aktiivsed just päeval.
Moonde läbinud noored veekonnad lahkuvad veekogudest enamasti septembri lõpuks. Täiskasvanud lahkuvad veekogude juurest samuti septembri lõpus maismaale talvituskohti otsima, mõned isendid võivad talvituda ka vees.

Välimus. Veekonn on kuni 12 cm pikkune (enamasti väiksem) tüüpilise konna välimusega loom. Selg enamasti roheline tumedate või mustade täppidega. Osade allikate järgi ei ole neil kunagi heledat pikkitriipu seljal. On pruunikaid isendeid, neil tavaliselt pea roheline. Isased võivad sigimisajal olla üleni rohelised. Kõht valge kuni tumejall tumedamate täppidega.
Mujal Euroopas leidub ka triploidseid isendeid kes võivad olla veel enam vastavalt tiigikonna või järvekonna moodi.
Kulleseid välimuse alusel määrata pole kindlalt võimalik.

Elupaik. Peamiselt leidub veekonna erinevates veekogudes ja nende kallastel. Armastab päiksepaistelisi veekogusid ja peamiselt päevaaktiivne loom. Elab segaseltsingutes koos tiigikonnaga (või järvekonnaga).

Segamini võib ajada... Tiigikonna ja järvekonnaga. Veekonnal on tagajalgadel keskmise suutusega pöiaköbrukesed mille kõrgeim tipp on varbapoolses servas ja keskmise pikkusega jalad (kui reis selgroo suhtes küljele 90 kraadise nurga alla painutada puutuvad kannad täpselt omavahel kokku) ning valkjashallid kõlapõied.
Kuna veekonn on tiigikonna ja järvekonna hübriid ja võib olla suhteliselt mõlema vanemliigi moodi, siis täie kindlusega on rohelised konnad määratavad vaid DNA testiga.
Mujal Euroopas võib segi minna ka teiste roheliste konnadega.

Levik. Kattub enam-vähem tiigikonna levilaga (kuna vajab sigimiseks vanemliiki), olles olemas Kesk ja Ida-Euroopas (levik jääb Põhja ja Loode Prantsusmaalt idapoole, lõunas levinud ka Põhja-Itaalias, Põhjas puudub Skandinaavias, olemas Taanis ja Eestis).
Lõuna-Rootsis, Taanis ja Saksamaal on olemas ka puhtaid veekonna populatsioone, kus vanemliigi asemel kasutatakse sigimiseks triploidseid veekonni (kellel siis vastavalt 2 komplekti ühe vanemliigi kromosoome ja 1 komplekt teise vanemliigi kormosoome).
Eestis levinud peamiselt Lõuna ja Kagu-Eestis, aga ka Noarootsis. Puudub Lääne-Eestis ja enamikul saartel.

Eluiga. Vangistuses eluiga kuni 14 aastat, looduses väiksem.

Eluviis. Tegu peamiselt veekogudes või veekogu kallastel liikuva loomaga. Sageli veekogudes suurte segagruppidena koos tiigikonnaga. Veekonnad on päeval aktiivselt liikumas ja kevadperioodil laulmas. Talvitub eelistatult maismaal, kuid vahel ka vees.

Pereelu. Eestis ei suuda veekonnad omavahel järglasi anda (munad või kullesed on väärarengutega ja hukkuvad). Järglasi saavad veekonnad Eestis seega koos tiigikonnaga (teoreetiliselt võimalik ka järvekonnaga), kusjuures järglastest on kõik veekonnad. Seetõttu pole olemas siin puhtaid veekonnade populatsioone, need sureksid kiirelt välja.
Lõuna-Rootsis, Taanis ja Saksamaal on puhtaid veekonna populatsioone. Seal sigivad omavahel triploidsed ja diploidsed isendid, järglastest vastavalt pooled siis jälle diploidsed ja triploidsed. Ka seal ei suuda tavalised veekonna diploidsed isendid omavahel järglasi anda.
Mai ja juunikuus on täiskasvanud veekogudes sigimas. Isased laulavad sellel ajal valjult ja loomi on veekogus sageli väga tihedalt. Sigimisel koetakse kudu pallidena. Emased koevad mitmeid kudupalle, milles on 10-1000 muna, üks emane koeb kokku 3000-10 000 muna. Kulleste koorumiseks kulub 1-2 nädalat. Kullesed läbivad metamorfoosi enamasti augustis ja täiskasvanud ja noored lahkuvad kuivale maale talvituskohti otsima septembri alguspoolel.
Sigima hakatakse tavaliselt 2-3 aastaselt. Soojemate piirkondades võivad sigida ka ühe aastaselt.

Toidulaud. Täiskasvanud söövad peamiselt maismaa selgrootuid (putukaid, ämblike, tigusid). Kullesed toituvad peamiselt vetikatest ja detriidist.

Vaenlased. Kullestele on ohuks mõned kalad. Täiskasvanuid söövad haigrud, toonekured, kärplased.

Huvitavaid tähelepanekuid.
Vaatamata ladina keelsele (Rana kl. esculenta) ja ka inglise keelsele (edible frog) nimele veekonni ei sööda.
Nimes olev lühend kl (klepton, klepens varastama) vihjab veekonna kombele võõraid liike sigimiseks ära kasutada. Arvatavasti on selle liigi puhul tegu parasjagu käimas oleva liigitekke protsessiga mis evolutsioonilisest vaatevinklist on päris huvitav.

Kasutatud allikad.
http://www.eol.org/taxa/17173026
http://en.wikipedia.org/wiki/Edible_Frog
http://amphibiaweb.org/
http://et.wikipedia.org/wiki/III_katego … gid_Eestis
L. C. Adrados, R. Rannap, L. Briggs „Eesti kahepaiksete välimääraja”
E. N. Arnold „Euroopa kahepaiksed ja roomajad”
Oma teadmised