Rohukonn

FOTO: Jaak Põder

Kaitse Eestis. III kategooria. (III kaitsekategooriasse arvatakse liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka.). Kaitsealuseid kahepaikseid ei või püüda, tappa, ohustavalt häirida ega kahjustada nende elupaiku.

Millal võib Eestis kohata... Rohukonn koeb enamasti aprillis ja täiskasvanuid võib siis kohata veekogudes. Ülejäänud sooja aja veedab maismaal, võib liikuda veekogudest üsna kaugele. Noored rohukonnad lahkuvad veekogudest enamasti juulis ja augustis, vahel ka juunis. Sellel ajal võib vihmase ilmaga sigimisveekogu kaldal neid olla massiliselt.
Aktiivsed nii päeval kui öösel.

Välimus. Rohukonn on tüüpilise konna välimusega loom. Selg pruun, roosakas, oliivikarva või kollane- sageli tumedate laikudega. Kurgualune ja kõht alati vähemalt osaliselt kirjud. Tagajala pöiaköbruke väike.
Kulleseid on raske määrata. Kullesed on tumedad pruunid, tavaliselt (kuid mitte alati) ühtlaselt värvunud kõhu ja ümara sabaotsaga. Parimaks tunnuseks alahuule alused mokahammaste read, mida rohukonnal on 4 (neist huulepoolne keskelt katkestunud). Vaatlemiseks tuleks värskelt märjaks kastetud kulles õrnalt selili keerata ja kasutada luupi.

Elupaik. Sigimisvälisel ajal peamiselt maismaal. Sage aedades ja väikeasulates. Samuti asustab metsi, rohumaid.

Segamini võib ajada... Rabakonnaga, kellel jalad enamasti lühemad ja suur pöiaköbruke.
Mujal Euroopas võib segi minna teiste nn. pruunide konnadega nt. välekonnaga.

Levik. Levinud Põhja-, Kesk ja Ida-Euroopas kuni Uurali ja Lääne-Siberini. Tegu levila piires üsna tavalise kahepaiksega.
Eestis levinud mandril ja enamikul saartel, kuid väidetavalt puudub Saaremaal.

Eluiga. Üldiselt kuni 8 aastat, Uuralis kuni 17 aastat.

Eluviis. Peale kevadist sigimist on tegu rahulikult maismaal ringihüppava loomaga. Sigimisajal enamasti veekogudes, talvituvad veekogu põhjas (sageli suurtes gruppides).

Pereelu. Märtsi lõpus või aprilli alguses liiguvad isendid sigimisveekogudesse läbides kuni 10 km pikkuseid vahemaid. Seega ei pruugi sigimiseks kasutada samu veekogusid kus talvitub. Sigimisel koetakse kudu pallidena. Emased koevad 1-2 kudupalli, milles on 700-4500 muna. Vanem kudu on sültjam ja pole enam nii palli kujuline. Kulleste koorumiseks kulub 1-2 nädalat. Sellel ajal on täiskasvanud sageli veekogudest juba lahkunud. Kullesed arenevad 2-2,5 kuud ja siis läbivad metamorfoosi ja lahkuvad veekogust.
Sigima hakatakse tavaliselt kolmeaastaselt.

Toidulaud. Toitub erinevatest selgrootutest, peamiselt toiduks ussid, ämblikud, putukad mõnelpool ka teod. Kullesed söövad vetikaid ja detriiti.

Vaenlased. Kullestele on ohtlikud kalad ja veeselgrootud.

Täiskasvanuid ohustavad mõned linnud nagu kakud, toonekured ja haigrud, aga ka sellised väikekiskjad nagu rebased ja kärplased (mäger, saarmas, kärp, naaritsad, tuhkur).
Nastik võib süüa nii kulleseid kui täiskasvanuid.

Huvitavaid tähelepanekuid.
Väidetavalt võib rohukonn 1 hüppega läbida vahemaa, mis on võrdne tema 12 kordse kehapikkusega.

Rohukonn talvitub enamasti vees, kaevudes veekogu põhjasetetesse.

Kasutatud allikad.
http://www.bbc.co.uk/nature/wildfacts/
http://www.eol.org/taxa/16981020
http://www.herpetofauna.co.uk/
http://et.wikipedia.org/wiki/III_katego … gid_Eestis
L. C. Adrados, R. Rannap, L. Briggs „Eesti kahepaiksete välimääraja”
E. N. Arnold „Euroopa kahepaiksed ja roomajad”
Oma teadmised