Urvalind

FOTO: Sven Zacek

Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitstavate liikide nimekirja.

Millal võib Eestis kohata... Eestis on urvalind rohkearvuline läbirändaja ja talvekülaline. Sügisel võib näha teda septembri lõpul ja oktoobris, tagasiränne toimub lindudel märtsis, aprillis ja mais. 

Välimus. Urvalinnu ülapool on hallikaspruun ja alapool valkjas. Tiival on tal kaks kitsast heledat vööti ja kurguall must tähn. Laup on linnul tume-karmiinpunane. Isaslinnu rind on roosa varjundiga.

Segamini võib ajada... Kujult sarneneb kõige rohkem siisikesega, kuid urvalind on veidike suurem ja värvus ei jäta kahtlust, kellega tegu.

Levik ja rändamine. Urvalind pesitseb Põhja-Euraasias. Talvitub peamiselt Euroopa kesk- ja lõunaosas ning Aasia keskosas.

Kus võib kohata. Teda võib kohata nii kaasikutes kui lepikutes, kuid ka muud tüüpi metsades ning ka avamaastikel.

Eluiga. 3 – 5 aastat. Pikim eluiga on pea 11 aastat.

Eluviis. Urvalind on seltsiv lind. Rändeaegadel moodustab suuri salkasid. Kevadeti on salgad väga häälekad. Salkades on lindude omavaheline side väga tugev. Laul on urvalinnul lihtne, tasane ja kõlatu. Laulab oksal istudes ja ka lennul. 
Urvalind pesitseb hajusate kolooniatena.
Toitu otsides võib rippuda ka pea alaspidi.

Pereelu. Urvalinnu pesa asub põõsaste või puude okstel ja on paksuseinaline. Pesa ehitab emaslind. Muneb 3–7 muna. Haudevältus on 10–11 päeva, haudub emaslind.. Pojad lahkuvad pesast ca 14. päeval, mil saavutavad lennuvõime. Suguküpseks saavad noorlinnud 1 aastasel. Urvalinnul on 2 kurna aastas.

Toidulaud. Väljaspool pesitsusaega on toiduks peamiselt seemned. Pesitsusajal sööb ka putukaid.

Vaenlased.* Röövlinnud ja väikekiskjad.

Arvukus. Eestis läbirändajaja talvituja, talvituajte arvukus kõigub, see võib olla 10-500 tuhat lindu. Euroopas pesitseb 8,8 -19 miljonit paari.

Iseärasused. Väga pakaselistel talvedel tuleb ta ka taluõuele seemneid otsima.

Kasutatud allikad.
http://en.wikipedia.org
http://www.birdguides.com/
http://blx1.bto.org/birdfacts/
L.Rootsmäe, H.Veroman “Eesti laululinnud”, Valgus 1974
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005