Tiigi-roolind

Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitstavate liikide nimekirja.

Millal võib Eestis kohata... Tiigi-roolind saabub Eestisse mai keskel. Lahkuvad linnud  meilt augusti lõpul ja septembri alguses.

Välimus. Linnu ülapool on roostekarva oliivipruun, päranipuala on roostekollane, alapool valge ja keha küljed on rooste-ookerjad. Isaslind ja emaslind välimuselt ei erine.

Segamini võib ajada... Soo- ja aed-roolinnuga ning roo-ritsilinnuga. Kahest esimesest võib eristada teda vaid laulu ja häälitsuste põhjal. Samuti aitab määramisel linnu käitumise ja elupaiga tundmine. Tiigi-roolinnud on võsa-ritsiklinnust kitsam saba ja tal on ka vähem selge silmatriip.

Levik ja rändamine. Tiigi-roolinnud pesitsevad Euroopas, Lähis-Idas ja Kesk-Aasias. Talvituvad troopilises Aafrikas.

Kus võib kohata... Eelistavad elada veekogude ääres roostikes, mis võivad olla hõredad, pajude või tarnaga läbi kasvanud. Samuti võivad nad elada pajupõõsastikes ja viljapõldudel. Kuna roostikke on vähe, koonduvad linnud sageli kitsale roostikuribale, mis jätab mulje, et tegu on koloniaalse pesitsusega.

Eluiga. Teadmata.

Eluviis. Käitumine on nagu kõigil roolindudel - vilgas ja liikuv. Hüpleb ja ronib osavasti roovartel. Roostikus on neid linde raske jälgida, sest lendab ta ainult lühikest maad avavee või roostiku kohal. Lauluhoos võib ta vahel lennata ka roostikust kaugemale puu otsa. Laulus kuulduvad krooksuvad, käristavad ja kraapivad häälitsused segamini vidistavate ja piiksuvate häälitsustega. Tiigi-roolind laulab mitmeid tunde väheste katkestustega. Laulab peamiselt rookõrrel. Tiigi-roolind laulab hommikust hilisõhtuni. Ööpimeduses lind vaikib. Lauluperiood kestab augusti alguseni, vahel isegi augusti lõpuni.
Tiigi-roolinnud rändavad öösiti.

Pereelu. Pesapaiga valib ja pesa ehitab emaslind. Pesa asub roovarte vahel ja koosneb peentest roovartest, nende pähikutest, rohukõrtest ja hundinuialehtedest. Munevad juuni keskel 3–6 muna. Haudevältus kestab 11–14 päeva ja hauvad mõlemad vanalinnud. Pojad lahkuvad pesast 10.–14. päeval. Poegade toitmisega tegelab rohkem emas- kui isaslind. Suguküpseks saavad pojad 1 aastaselt. Tiigi-roolindudel on kuni 2 kurna aastas.

Toidulaud. Toiduks on tal mitmesugused putukad, ämblikud, teod ja limused. Sügisel sööb ka marju.

Vaenlased.* Röövlinnud ja väikekiskjad.

Arvukus. Eestis pesitseb 20-40 tuhat paari, Euroopas 2,7-5 miljonit paari.

Iseärasused. Emaslinnud võivad lahkuda oma partnerist ja minna intensiivselt laulva isaslinnu juurde, kes on hiljem saabunud.

Tiigi-roolinnu silmavärv muutub vanusega.

Kasutatud allikad.
http://en.wikipedia.org
http://blx1.bto.org/birdfacts/
www.birdlife.org
www.birdguides.org
L.Rootsmäe, H.Veroman “Eesti laululinnud”, Valgus 1974