Ilves - Eesti metsik kiisu

FOTO: Sven Zacek

Kaitse Eestis: Paljudes Euroopa riikides on ilves kaitse all. Eestis ilves kaitse all ei ole.

Elupaik: Eestis elav ilves kuulub Euraasia mandri metsavööndis elutseva liigi hulka. Kanada ilves, kuigi sarnane ja samal laiuskraadil elutsev on väljanägemiselt natuke erinev. Enamikes Lääne-Euroopa riikides on ilves väljasurnud. Ilves eelistab suurte metsamassiividega piirkondi. Kultuurmaastikul näeb ilvest harva, kuigi tema põhisaagi moodustavad jänesed ja kitsed just seal elavad.

Segamini võib ajada: Ilvest kellegagi segi ajada on raske, kuid see sõltub vaatluskaugusest. Värvi poolest võib kaugelt vaadates segamini ajada rebasega, suuruse poolest hundi või koeraga. Läbi binokli või suhteliselt lähedalt vaadates pole kunagi kahtlust kellega on tegu.

Levik ja arvukus Eestis: Ilves asustab tervet Eestimaa mandriosa ning teda on nähtud ka Hiiu- ja Saaremaal. Ilvese arvukuse kõrgperioodiks peetakse ajavahemikku 1997-1998, mil ilvese arvukust hinnati 800-1200 isendi suuruseks. 2006. aasta seisuga peaks meie mail elama üle 700 metskassi.

Eluiga: 12-18 aastat.

Pereelu: Ilvese jooksuaeg on talve lõpuperioodil veebruaris-märtsis, sel ajal võib metsas tähistaevast vaadeldes kuulda ilveste kräunumist. Emasloom on paaritumisvalmis kõigest kolme päeva jooksul ning sellel ajal võib tal valida olla tervelt viie kavaleri vahel. Pisikesi ilveseid võib 63-74 tiinuspäeva järel sündida kuni kuus, kuid keskmiselt siiski kaks-kolm. Esimesed kaks kuud on pisikeste ilveste päralt vaid emapiim. Ema juurde jäävad nad kuni esimese eluaasta lõpuni, kuid uue aasta jooksuajal tavaliselt lahkuvad.

Toidulaud: Ilves on puhtalt lihatoiduline loom, kes Eestis toitub enamjaolt jänestest ja kitsedest, kuid ei ütle ära ka rebastest, kährikutest, närilistest ning maapeal pesitsevatest lindudest. Toidu hankimiseks peab ilves varitsusjahti, sest kaslasele omaselt pisikese südame tõttu pole tal jaksu saaki jälitada.

Ilvest võib nimetada patoloogiliseks kütiks, kes ei suuda isegi täis kõhuga lähedale sattunud saaklooma ründamata jätta. Vaatamata sellele, et ilvese toiduvajadus on kõigest 1-1,5 kg liha päeva kohta, võib ta ühel öösel murda mitu looma. Ilves eelistab värsket liha, mistõttu võib ta tabatud saagi juurde vaid mõned korrad tagasi pöörduda. Kuna ilves ei suuda süüa näiteks külmunud liha, siis talvel murtud kitsest piisab kõigest üheks söömakorraks. Ülejääk jääb juba teistele. Oma käitumisega ongi ilves teiste loomade ja raipetoiduliste lindude abiline, kelle tabatud saagist paljud osa saavad.

Vaenlased: Ilvese suurim vaenlane on inimene. Võib juhtuda, et toitumisel tähelepanu kaotanud ilves langeb ka hundi saagiks, kuid see on ülimalt harv juhus. Üldiselt võib öelda, et ilves on metsas üks neist loomadest, kes on toiduahela tipus ning võib ennast inimese teelt eemal olles turvaliselt tunda.

Huvitavaid tähelepanekuid: Vaid väga harvadel juhtudel on ilvesed inimesi rünnanud ja siis ka ainult enesekaitseks.

Ilvese suured käpad toimivad talvel lumeräätsadena võimaldades niimoodi loomal ka paksus lumes edukalt jahti pidada.

Kasutatud allikad:
Keskkonnainfo.ee
Wikipedia
T. Randveer "Jahiraamat", Eesti Entsüklopeediakirjastus 2003.
Animal facts
Tigerhomes
Oma tähelepanekud ning meelde jäänud faktid.