Vesirott e. mügri

FOTO: Remo Savisaar

Kaitse Eestis. Vesirott ei ole Eestis looduskaitse all.

Elupaik. Vesiroti elupaikgaks on tiheda taimestikuga jõe-, järve-, ja kraavikaldad ning ka soistunud alad, kus vesi aastaringselt püsib.

Segamini võib ajada. Hamsterlasi, kelle hulka vesirott kuulub, on palja silmaga raske üksteisest eristada. Kõik nad on pelglikud ja varjulise eluviisiga loomad. Sellest tulenevalt on nende vaatlemine raskendatud. Tihti kuuleb küll tegutsemist, kuid tegutsejat ennast näha ei ole. Vesiroti kasuks räägib tema suurus, ta on teistest hamsterlastest ikka suurem, ainult ondatra on kogukam hamsterlane kui vesirott, kuid tema näeb juba kopra mooda välja.

Levik ja arvukus Eestis. Vesirott on levinud üle terve Eesti, kuid teda kohtab sagedamini saartel ja Lääne-Eesti rannikul.

Eluiga. Kuni 2 aastat.

Pereelu. Pesa ehitavad vesirotid mõnda mättasse või mahalangenud puusse, vahel kasutavad ka teiste loomade poolt kaldajärsakutesse kaevatud urge. Mügride jooksuaeg algab aprillis ja kestab sügiseni. Selle aja jooksul võib emasloom üles kasvatada kuni viis pesakonda. Tiinusperiood kestab 21 päeva, mille järel sünnib kuni 8 poega, keskmiselt siiski 6 poega. Pojad on sündides pimedad ja kaaluvad kõigest 10 grammi. Juba kolme päeva möödudes saavad nad nägijateks ja emapiimast võõrdumisel on nad veel kõigest kaks korda väikemad, kui täiskasvanud vesirotid. Ema juurest lahkuvad nad umbes 22 päeva pärast sündimist, kui emal uued pojad ilmale tulevad.

Toidulaud. Mügrid on taimetoitlased, kes söövad peamiselt rohttaimi ja nende juuri, pungi ning marju.

Vaenlased. Nagu kõigil pisiimetajatel on ka niidu-uruhiirtel väga palju vaenlasi. Kõik röövlinnud ja -loomad võtavad neid võimalusel saagiks.

Huvitavaid tähelepanekuid. Toiduküllusel võib tekkida nn vesirotikatk, mis on põllumeestele halvakus uudiseks, sest sellel ajal kogunevad palju vesirotid ühte kohta toituma ning võivad hävitada terve saagi, jättes põllumaast järele ainult urge täisuuristatud ja paljakssöödud songermaa.

Kasutatud allikad.
Arkive
Wikipedia
BBC Wildfacts