Händkakk - pimeduse ja valguse piiril

FOTO: Sven Zacek

Kaitse Eestis. III kategooria (III kategooria kaitse all on liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka)

Millal võib Eestis kohata... Händkakku võib Eestis kohata aastaringselt, sest lisaks meil pesitsevale kuni 2000'le paarile, lisanub igal talvel rände tulemusena põhja poolt veel kuni 1500 lindu.

Välimus. (vaata pilte) Händkakk püsib aastaringselt sarnase välimusega. See tähendab, et tema puhke- ja hundsulestik on samasugused. Noorlindudel on mitu erinevat faasi, mille kestel nad üprisiki erinevad välja näevad.

Segamini võib ajada... Kodukakuga. Liigi täpset määramist aitavad nende kakkude erinevad hääled ja suurus ning händkaku tunduvalt pikem saba.

Levik ja rändamine. Paljud oma areaali, mis langeb sisuliselt kokku taigavööndiga, lõuna osas elavad händkakud rändeteed üldse ette ei võtagi. Samas võib tihti juhtuda, et põhjapoolsed suguvennad tulevad talve kõige karmimaks ajaks oma lõunanaabritele külla. Siis peavad nad omale sellise toitumisterritooriumi leidma, mis ei kattuks kohalike pesitsusterritooriumiga, sest erinevalt inimestest pole kakud külalislahked ning kaitsevad koduks valitud territooriumi terve oma eluea jooksul. Ühesõnaga on händkakud osaliselt rändlinnud, kusjuures isased on valdavalt paiksed ning rändavad peamiselt emased ja noored.

Kus võib kohata... Veel 50 aastat tagasi oli händkakk Eestis peamsielt ainult suurte metsamassiivide lind. Praeguseks on ta kolinud rohkem valguse kätte, eelistades lagedate alade või raielankidega piirnevaid mosaiikseid metsi.

Eluiga. Kõige kauem elanud händkakk suri 23-aastaselt. Võib arvata, et keskmine eluiga on üldiselt kuni kaks kolmandikku lühem.

Eluviis. Händkakk on peamiselt öise eluviisiga kakuline. Vastavalt toiduküllusele või selle puudusele võib kakke näha ka juba õhtuhämaruses või koidikul toimetamas. Lumerohketel ja saagivaestel talvedel võib kohata suurel hulgal händkakke lausa päevasel ajal jahti pidamas.
Headel hiireaastatel alustavad mitmepealist peret toitvad isaslinnud jahiretke samuti juba õhtuvalguses.

Pereelu. Kakkude pereelu on keeruline. Eelkõige seetõttu, et enne paaritumist peavad nad saama üle üksteise kartusest. Eriti kehtib see isase kohta, kellest emane omajagu suurem on. Hirmu ületamiseks kasutatakse mitmeid rituaale. Üheks neist on laul, mida isased kevadõhtutel kuuldavale toovad, et emasel vastavad hormoonid tööle hakkaksid. Hormoonide käivitajaks on ka päevapikkus ehk valge aja hulk. Kui isane on emase huvi äratanud, siis tuleb tal tõestada, et ta suudab nii emast kui tulevast pisiperet ka toita. Selleks toob isane emasele toitu. Kui paar on moodustunud, siis lõpetab emane iseseisva toiduotsimise ja sõltub enne munemist ainult isase poolt hangitud saagist. Niimoodi suudab emane hinnata saagi küllust ja muneb vastava arvu mune. Kehval hiireaastal võib pesas olla kõigest üks muna, äärmisel juhul jäetakse üldse pesitsemata. Praematel aastatel võib leida kuni 5-munalisi kurnasid.

Haudeperioodi vältel, mille kestuseks on kuni 29 päeva sõltub emane samuti ainult isase poolt hangitud toidust. Haudumiskohustusi linnud ei vaheta, see on händkakkude puhul täielikult emase kohustus. Poegade koorudes võib emane saagi hankimise kohustusi teatud määral jagada, kuid seda tehes püsib ta valdavalt ikka pesa ja poegade läheduses.

Toidulaud. Händkaku toidulaua katavad suures osas kõiksugu pisinärilised kuni vesirotini välja. Võimalusel või kehvadel näriliseaastatel võtab toiduks ka linde ja kahepaikseid.

Vaenlased. Suured röövlinnud nagu kassikakk ja kanakull ning metsnugis, kes võib sattuda händkaku poegade kallale.

Arvukus. Arvukus varieerub Eestis erinevatel andmetel 1300 kuni 2500 paari vahel.

Iseärasused. Händkakk on oma pesa ja poegi kaitstes väga julge ja halastamatu, rünnates kõiki sissetungijaid kaasa arvatud inimest. Palju linnumehed on kakupoegi rõngastades peahaavu saanud ja äärmisel juhul ka silmast ilma jäänud.

Händkakul on väga hea kaitsevärv, mis sulandub haavatüve ja tihti ka kasega täielikult ühte.

Kasutatud allikad.
Springerlink
Wikipedia
Asko Lõhmus, Tartu Ülikool 2001. "Do Ural owls suffer from the lack of nest sites in managed forests?"
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005
Oma silmad ja pea