Tõmmukajakas

Kaitse Eestis. II kategooria (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu)

Millal võib Eestis kohata... Tõmmukajakas saabub märtsis ja lahkub septembris-oktoobris, üksikud linnud võivad ka talvituda.

Välimus. Tõmmukajakas on keskmise suurusega, jalad on tal intensiivsed roosakad/kollased, nokk kollane koos punae laiguga. Selg ja tiivad on mustad või tumehallid (sõltuvalt alamliigist, Eesti alamliigil on mustad), valgete laikudega tiivaotstel. Tõmmukajaka pea on talvel hallikas. Noorlindudel on mustjaspruun mustriga keha pealpool.

Segamini võib ajada... Merikajakaga ja hõbekajakaga. Tõmmukajakas on merikajakast väiksem ning tema jalad on intensiivsema värviga. Talviti on tõmmukajaka pea hallikam kui merikajaka oma. Keeruline on eristada noorlinde, eriti esimesel aastal. Tõmmukajaka noorlindudel on tumedate sulgede servad heleda äärisega. Hõbekajakas erineb tõmmukajakst täiesti valge tiivaaluse ja heledama selja poolest.

Levik ja rändamine. Pesitseb peamiselt Euroopa osa Atlandi ookeani rannikul.Talvitub Suurbritanniast Lääne-Aafrikani välja. Talvituda võib ka Põhja-Ameerika rannikul.

Kus võib kohata... Tõmmukajakat võib kohata kas mere ääres või suuremate järvede ääres. Harvemini ka jõgedel. Võib kohata ka prügimägedel.

Eluiga. Tüüpiline eluiga 10-15 aastat, pikim teadaolev eluiga pea 35 aastat.

Eluviis. Tõmmukajakas on koloonialind. Koloonias valitseb selge hierarhia, sellest sõltub muuhulgas, mis järjekorras pesakoht valitakse.
Kui tõmmukajaka nokal asuvat punast laiku pojad toksivad, oksendab vanalind neile süüa.
Tõmmukajakad varastavad võimalusel teistelt lindudelt toitu.

Pereelu. Tõmmukajakas peitseb kas maapinnal või kaljunukil. Pesa on arvestatav kuhi meretaimedest ja vetikatest, harva munetakse ka lihtsalt maapinnale. Emane muneb pessa 3-4 muna, mida hauvad mõlemad vanalinnud 24-27 päeva. Pojad lahkuvad pesast varsti peale koorumist. Algul toidavad neid vanalinnud, mõne aja pärast otsivad juba ise toitu. Lennuvõimeliseks saavad nad 30-40 päevaga, suguküpseks 4 aastaga.

Toidulaud. Söövad peaaegu kõike -- kalu, raipeid, mune, linnupoegi, närilisi, kahepaikseid, taimset toitu. Asulates ka inimeste toidujäätmeid.

Vaenlased.* Peamiselt röövlinnud ja ka merikajakas. Pesitsuse ajal ohustavad mune ja poegi ka väikekiskjad.

Arvukus. Eestis pesitseb 80-120 paari, Euroopas 300-350 tuhat paari. Euroopas talvitub üle 130 tuhande linnu.

Iseärasused. Hõbe- ja tõmmukajaka vahele jäävate liikide ja alamliikide osas on eri institutsioonid erinevatel seisukohtadel -- osad tunnistavad alamliiki liigiks, osad mitte. Minimaalselt tunnistatakse vaid kahte liiki, maksimaalselt kaheksat liiki.

Tõmmukajaka pesitsukoloonia lähedale kogunevad ka noorlinnud ja linnud, kelle pesitsus ebaõnnestus. Kui kolooniates võib esineda ka teisi kajakaliike, siis 'klubid' kolooniate lähistel koosnevad tavaliselt ainult sama liigi esindajatest.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
http://blx1.bto.org/birdfacts
http://www.euring.org/data_and_codes
http://www.birdguides.com/
http://www.birds.cornell.edu/AllAboutBirds
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005