Piilpart

FOTO: Remo Savisaar

Kaitse Eestis. Piilpart ei kuulu Eestis looduskaitse alla.

Millal võib Eestis kohata... Piilpardid käivad Eestis pesitsemas, või kasutavad meie kodumaad peatumispaigana läbirändel olles. Seetõttu kohtab piilparte kõige arvukamalt kevadeti ja sügiseti, kui kohal on nii meie isendid, kui ka läbirändajad.

Välimus. (vaata pilte) Piilpart püsib aastaringselt sarnase välimusega. See tähendab, et tema puhke- ja hundsulestik on samasugused. Partlastele omaselt aga erinevad emane ja isane üksteisest. Isase pea on edevalt punane laia rohelise triibuga. Emasel seevastu pruunikas nagu terve kehagi.

Segamini võib ajada... Piilpardi emaslindu võib segamini ajada paljude teiste partlaste emaslindudega, kes kõik on ühtemoodi pruunikad ja silmapaistmatud. Enim sarnaneb tänu kasvule rägapardi emaslinnuga. Rägaparti saab eristada saab tugevama peamustri, pikema noka ja heledama keha järgi. Rägapardid liiguvad ka tavaliselt paarikaupa, mitte suurtes parvedes nagu piilpardid.
Üldiselt saab iilparti eristab tema pisike keha, piilpart on nimelt meie piseim ujupart ning vaevumärgatav valge riba tiivaküüdusel.

Levik ja rändamine. Piilpardid on levinud üle terve Eesti. Mujal maailmas levinud üle terve Euraasia, mis on piilpartide pesitsusalaks. Talvitumas käivad piilud Lõuna- ja Kesk-Aafrikas ning Lõuna-Aasias.

Eestisse jõuavad piilpardid märtsi lõpus ja aprilli alguses. Edasirändajaid võib kohata isegi mai lõpus. Tagasiränne algab septembris pärast sulgimist.

Kus võib kohata... Piilpardid asustavad rohke taimestikuga veekogusid.

Eluiga. Kuni 24 aastat.

Eluviis. Piilpardid on parvelise eluviisiga. Pesitsusaja veedavad nad oma paarilisega koos, kuid enne ja pärast seda liiguvad meelsasti parvades. Sügisrände alates võib Eesti rannikuvetes kohata kuni 150000 piilparti, mis on tervelt 1000 korda rohkem, kui on meil pesitsevaid paare.

Pereelu. Piilpardid ehitavad oma pesa vee lähedale kuivanud rohu sisse, tarnaste või põõsaste varju. Emapart muneb sinna 8-10 muna, mida ta üksi 21-23 päeva haub. Pojad elnnuvõiemstuvad 25-30 päeva pärast ning saavad sugukõpseks ühe-aastaselt.

Toidulaud. Piilpardid on taimetoitlased, eelistades kõiksugu veetaimi. Võimalusel püüavad ka selgrootuid.

Vaenlased. Otseseid looduslikke vaenlasi piilpardil ei ole. Piilpartide suurest pesakonnast langeb aga alati osa poegi röövlindude ja -loomade saagiks.

Arvukus. Pesitsevate paaride arvukus varieerub Eestis erinevatel andmetel 150 kuni 300 paari vahel. Läbirändajaid on aga 500-1000 korda rohkem.

Iseärasused. Piilpart on meie pisem ujupart.

Piilpardid on väga häälekad, kasutades mitmesuguseid vilinaid, kõrgemaid ja madalamaid prääksatusi.

Kasutatud allikad.
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005
Wikipedia
BTO Birdfacts