Randtiir -- Maailmarändur suure algustähega

FOTO: Jaak Põder

Kaitse Eestis. III kategooria (III kategooria kaitse all on liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka)

Millal võib Eestis kohata... Randtiir saabub Eestisse aprilli lõpus-mai alguses, lahkub juulis-septembris. Eestisse tuleb ta pesitsema.

Välimus. (vaata pilte) Randtiiru isas- ja emaslindude välimused on sarnased. Pealagi on nokani must, nokk üleni punane, selg helehall, kõht valge ning jalad punased. Randtiiru puhkesulestik on sarnane hundsulestikule, puhkesulestikus on vaid pealagi valgem ja nokk tumedam. Noorlindude jalad ja nokk on mustad ja otsaesine valgem kui vanalinnul.

Segamini võib ajada... Jõgitiiruga. Eristada saab selle poolest, et randtiiru nokk on üleni punane ja jalad lühemad kui jõgitiirul.

Levik ja rändamine. Randtiir pesitseb põhjapoolkera Arktikas. Talvituma rändab ta  lõunapoolkera Antarktikasse. Sinna jõudmiseks kulutavad linnud 3 kuud ja läbivad ca 20000 km. See on kõige pikem vahemaa, mida linnud ühel rändamisesuunal läbivad. Piltlikult, arvestades randtiiru eluiga, võivad nad lennata Kuule ja tagasi.

Kus võib kohata... Randtiiru võib kohata, nagu nimigi ütleb, peamiselt randades. Läänemeri on Euroopas üks lõunapoolsemaid meresid, mille servas lind pesitseb.

Eluiga. Randtiiru eluiga on keskmiselt 17-20 aastat.

Eluviis. Randtiiru peetakse koloonialinnuks, kuid ei ole harv ka see, kui tiirupaar omaette oma tegemisi teeb. Randtiir pesitseb tavaliselt väga lähedal piirkonnale, kus ta ise ilmale tuli, pesitsuspaikade osas on tõsine konkurent hõbekajakas. Ohu korral randtiir kisab ja ründab ohu tekitajat, üritades teda pikeerimise pealt nokaga pähe lüüa.

Pereelu. Randtiir valib partneri kogu eluks. Pulmamängude käigus tehakse partneriga  koos vigurlendu, isane toob väljavalitule kalasid. Emane muneb mais-juunis ca 2 muna lihtsasse süvendisse, mille paar koos välja valib. Hauvad mõlemad vanalinnud ca 20 päeva, mõnikord ka kauem, kui lindu haudumise ajal tihedalt pesalt minema aetakse. Kui pojad kooruvad, on nad 1-3 päeva vanuselt juba liikumisvõimelised. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud ca 1 kuu vanuseni. Peale seda hakkavad vanemad poegi harvemini toitma ja pojad toodavast toidust võõrduma. Pojad saavad lennuvõimeliseks 21-24 päevaselt ja suguküpseks 4 aastaselt.

Toidulaud. Toidulauale kuuluvad kalad, sest tiirud on väga osavad kalastajad. Samuti püüab putukaid ja vähilisi. Harrastavad ka teistelt merelindudelt saagi varastamist.

Vaenlased. Kassid, väiksemad kiskjad ja (hõbe)kajakad. Peamiselt satuvad ohvriteks vastkoorunud tibud ja munad.

Arvukus. Erinevatel andmetel on randtiire Eestis 6.000-10.000 paari (andmed vahemikust 1998 ja 2005). Euroopas -- 500.000-900.000 paari.

Iseärasused. Rünnates üritab randtiir nokahoobiga rünnatava pead tabada. Teised tiirud tavaliselt taanduvad enne nokahoobi andmist.

Randtiirude igaastase rännu pikkus on üks pikimaid lindude seas (vt 'Levik ja rändamine' alt).

Kasutatud allikad.
Birdlife.org
Wikipedia
http://blx1.bto.org/birdfacts/
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005
Oma silmad ja pea