Värbkakk - meie väikseim kakuline

FOTO: Sven Zacek

Kaitse Eestis. III kategooria (III kategooria kaitse all on liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka)

Millal võib Eestis kohata... Värbkakku võib Eestis kohata aastaringselt, sest lisaks meil pesitsevale pisikestele kakkudele, kes talveks enamjaolt paigale jäävad, lisandub talveks põhjast ja kirdest veel märkimisväärne hulk sisserändajaid. Seepärast on parim aeg värbkakku kohata sügisel või talvel.

Välimus. (vaata pilte) Värbkakk püsib aastaringselt sarnase välimusega. See tähendab, et tema puhke- ja hundsulestik on samasugused. Mõlemast soost vanalinnud näevad samuti sarnased välja, emaslinnud on kohati kuni 10cm pikemad. Noorlindudel on mitu erinevat faasi, mille kestel nad üprisiki erinevad välja näevad.

Segamini võib ajada... Meil pesitsevate lindudega ei saa värbkakku kellegi vastu ära vahetada, kui värbkaku suurusest (või väiksusest) aimu on. Kui ei ole, siis võib esmapilgul iga väiksemat kakku värbkakuks pidada. Vahel väga harva satub siia eksikülalisena lõunast kivikakk, kes küll välimuselt on värbkakuga väga sarnane, kuid on siiski silmnähtavalt suurem ja tema tegutsemisviis on hoopis teistsugune. Nimelt eelistab ta maapinnal toimetada.

Levik ja rändamine. Värbkakud pole selles mõttes rändlinnud, kes lendavad talve eest pakku kuhugi soojale maale. Pigem on nad juhurändajad, kes lahkuvad oma kodukohast ainult ilmastiku sunnil ning isegi siis mitte väga kaugele, vaid täpselt sinnamaani, kuhu vajalik. Rändavad peamiselt aeraali põhjapoolsemad esindajad. Eestis on värbkakk levinud üle terve riigi ja rändajatakes on peamiselt noorlinnud, kes omale territooriume otsivad.

Mujal on värbkakud levinud Põhja- ja Kesk-Euroopas ning Siberist ida poole jäävatel aladel.

Kus võib kohata... Värbkakud asustavad peamiselt okasmetsi ning okas- ja segametsi.

Eluiga. Kuni 6 aastat.

Eluviis. Kuna värbkaku saakloomad on peamiselt päevase eluviisiga, siis peab samaga vastama ka see pisike kakuke. Seega erinevalt paljudest teistest kakulistest võib värbkakku ka päeval toimetamas näha. Kõige aktviisemad on värbkakud vahetult pärast päikeseloojangut ja enne päikesetõusu. 

Pereelu. Värbkakud rajavad oma pesa mõnda rähni poolt rajatud või looduslikku, kuid pisikesse õõnsusesse. Värbkakkude pulmarituaalid võivad alata juba sügis-talvel. Isane näitab emasele oma territooriumi ning võimalikke pesapaikasid. Värbkakkudelgi toidab isane enne paaritumis emast. Aprilli esimesel poolel muneb emane ühiselt valitud pessa 4-7 muna, mida ta üksi neli nädalat haub, kusjuures emane alustab haudumist pärast kolmanda muna munemist. Koorunud poegi soojendab emaslind veel kuni üheksa päeva jooksul, alles pärast seda saab temagi alustada perekonnale toidu hankimist. Senikaua hoolitseb toidu eest ainult isaslind. Umbes 35 päeva pärast koorumist lahkuvad pojad pesast, kuid püsivad veel mõned päevad pesalähistel. Sellel ajal toidavad ja juhendavad poegi veel vanemad. Peagi aga peavad noored värbkakud lahkuma ja omale ise elamiskoha leidma.

Toidulaud. Värbkaku toidulaua katavad suures osas kõiksugu pisinärilised ja värvulised, viimaseid võidakse isegi tabada lennult. See näitab, kui osavad kütid pisikesed värbkakud on. Harvem süüakse ka sisalikke, kalu ja putukaid.

Külluse ajal koguvad värbkakud toitu, seda eriti talvel, sest siis pole karta surmatud saagi riknemist. Toit peidetakse tavaliselt mõnda puuõõnsusesse. Inimesed on leidnud värbkakkude panipaiku, milles on hoiul mitukümmend närilist.

Vaenlased. Otseseid looduslikke vaenlasi värbkakul ei ole.

Arvukus. Arvukus varieerub Eestis erinevatel andmetel 300 kuni 800 paari vahel. Talvine arvukus on 600-2500 lindu, sõltuvalt talvest.

Iseärasused. Värbkakk on meie pisem kakuline.

Ema- ja isalinnu häälitused on samasugused. Ainsaks erinevuseks on emaslinnu kõrgem hääletoon.

Kasutatud allikad.
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005
Boreal forests of the world
Wikipedia
Riigiteataja
Euring Databank Longevity pages
Oma silmad ja pea