Põhjatsiisitaja

Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitse alla.

Millal võib Eestis kohata... Põhjatsiitsitaja on Eestis väga haruldane haudelind. Meil võib teda kohata mai keskpaigast septembrini.   

Välimus. Põhjatsiitsitaja on üsna väike tsiitsitaja. Isaslinnu pealagi ja -küljed on mustad, silmade kohal on valge kulmutriip. Selg on pruun ning rinnal on pruun vööt. Kurgu- ja kõhualune ning kukal on valged. Emaslinnu sulestik on ühtlasema hallikas-pruuni värvusega ning kahvatum. Seljal on selgelt väljajoonistuvad pruunid vöödid. Nägu on pruun ja silmade kohal valged kulmud. Isaslinnu puhkesulestik on tuhmim ning see on sarnane emaslinnu sulestikuga.

Segamini võib ajada... Isaslind eristub tänu oma isikupärasle sulestikule teistest lindudest üsna selgesti. Emaslinnu võib segamini ajada rootsiitsitajaga – eristada aitab põhjatsiitsitaja heledam sulestik, eriti just kuklal ning kõhualusel. Ka punakas-pruunid vöödid tiibadel aitavad teda rootsiitsitajat eristada.

Levik ja rändamine. Põhjatsiitsitaja on levinud Põhja-Euroopas (Soome ja Rootsi) ning Aasias taigavööndis. Talvitub Ida- ja Kagu-Aasias.

Kus võib kohata. Põhjatsiitsitajat võib kohata rabade, soode ja muude niiskete alade läheduses.

Eluiga. Teadmata

Eluviis. Põhjatsiitsitaja tegutseb niisketel aladel, tihti veekogude läheduses. Tema meeliselupaigad on rabad ja sood, kus on tihe põõsastik ja tihe alusvõsa. Toitu hangivad nad peamiselt veeäärsel maapinnal ja põõsastes.
Pesitsema asuvad nad suhteliselt hilja: Rootsis mai keskpaiku, Soomes juuni alguses.

Pereelu. Põhjatsiitsitaja rajab pesa maapinnale või maapinna lähedale puuõõnsustesse või võsasse. Maapinnal otsib ta pesa ehitamiseks varjulise koha puhmaste vahel. Pesa punutakse kuivast rohust ja kõrtest ning vooderdatakse pehmete kõrte ja jõhvidega. Täiskurnas on 4-6 muna. Hauvad mõlemad vanalinnud ning haudeperiood kestab 12-13 päeva. Pojad kooruvad tavaliselt juunis ja veedavad pesas 14-15 päeva.

Toidulaud. Põhjatsiitsitaja toitub suvel putukatest ja selgrootutest, pesitsusvälisel ajal on tema peamiseks toiduks seemned ja pungad.

Vaenlased. Maapinnal pesitsedes ohustavad teda väikekiskad, kelle saagiks ta võib ta ise koos pesakonnaga langeda.

Arvukus. Eestis pesitseb 0-10 paari, Euroopas 12-21 milj. isendit.

Iseärasused. -

Kasutatud allikad.
www.birdguides.com
www.wikipedia.org
http://my.ort.org.il
http://www.bto.org/
http://www.eoy.ee
www.euring.org
L. Jonsson “Euroopa linnud”, Eesti Ensüklopeediakirjastus
D. Couzens „Linnud” Varrak 2007
Loomade elu: 6. köide. Linnud / Tln.: Valgus, 1980