Logi sisse
Kasutaja:
Parool:
Keskkonnainvesteeringute Keskus

Salutihane e. sootihane – Lind, kes naljalt soosse ei satu

Koostanud: Erik Mandre

FOTO: Jaak Põder

Kaitse Eestis. Ei kuulu looduskaitse alla.

Millal võib Eestis kohata... Salutihast võib Eestis kohata aastaringselt.

Välimus. Salutihane on väike hallikaspruun lind - ühtlaselt hallikaspruunid tiivad ja saba, helehallikas alapool ja läikiv must pealagi. Välimuselt isas- ja emaslind ei erine. Noorem lind on värvuselt tuhmim.

Segamini võib ajada... Põhjatihasega. Eristada saab selle poolest, et salutihane on välimuselt  sihvakam ja veidi pruunikam. Põhjatihane on värvuselt hallim ja sulestik kohevam, tema pealagi on tuhm, mitte läikiv.  Samuti on salutihast võimalik eristada iseloomuliku hüüu 'pit-tšju' järgi, põhjatihase häälitsus on 'zii-zii-zii' ja 'zizurrzurrzurr'.

Levik ja rändamine. Levinud üle Eesti ja Euroopa keskosas.

Kus võib kohata... Elupaigaks on peamiselt leht- ja segametsad ning puisniidud. Kohati võivad elutseda ka parkides ja aedades. 

Eluiga. Salutihase eluiga on kuni 10 aastat.

Eluviis. Salutihane on tihastele omaselt kiire lennuga ja väga liikuv lind. Toiduotsingul ripub sageli okstel pea allapoole, teinekord vaid ühe jalaga oksast kinni hoides. Pesitseb loomulikes või teiste lindude poolt rajatud puuõõnsustes.

Pereelu. Pesa ehitab emaslind üksi. Emane muneb aprillis-mais enamasti 6-9 muna pessa, mis koosneb peamiselt samblast, karvadest ja villast. Sulgi kasutatakse pesamaterjalina väga harva. Haudumisega tegeleb vaid emaslind ning see kestab 13-17 päeva. Pojad jäävad pessa 16-21 päevaks ning nende hoolitsemisega tegelevad mõlemad vanalinnud. Pesitsevad esimest korda 1 aastasel. Salutihasel on aastas kuni 2 kurna -- osades paikades muneb teise kurna siiski ainult siis, kui esimesega midagi juhtub.

Toidulaud. Toitub suvel enamasti putukatest, vastsetest, talvel seemnetest ja häda korral ka marjadest. Talvel külastab aktiivselt lindude söögimaja.

Vaenlased. Väiksemad kiskjad.

Arvukus. Erinevatel andmetel on salutihaseid Eestis 40.000-80.000 pesitsuspaari. Euroopas 2.8-4.4 miljonit pesituspaari.

Iseärasused. Salutihane on lind, kes on väga kiindunud oma elupiirkonda ning üldjuhul püsib seal kogu oma elu. Salutihasel on kombeks toitu varuda.

Nimi 'sootihane' annab vale vihje linnu eelistustele, samas 'salutihane' annab õige.

Kasutatud allikad.
www.birdlife.org
www.wikipedia.org
www.birdquides.com
http://www.noahsarkgardens.co.uk/
http://www.birdsofbritain.co.uk/
J. Elphick, J. Woodward „Linnud”, Tänapäev 2006
C-F. Lundevall, M. Bergström „Põhjamaa linnud”, Varrak 2005

Kommenteerimiseks logi sisse!


Salutihane e. sootihane
Poecile palustris
Kehapikkus. 12 cm.

Kaal. 12 grammi.

Tiibade siruulatus. 19 cm.