Mesilasenäpp

Kaitse Eestis. Mesilasenäpp ei ole Eestis looduskaitse all.

Millal võib Eestis kohata... Mesilasenäpp on Eestis eksikülaline ning teda võib siin kohata vaid rände ajal. Seda eriti kevadrändel.

Välimus.   (vaata pilte) Mesilasenäpp püsib aastaringselt samas sulestikus. See tähendab, et tema puhke- ja hundsulestik on samasugused. Emas- ja isaslind on samuti üksteisele sarnased.

Segamini võib ajada... Teiste värviliste mesilasenäppidega, näiteks on valgelaub-mesilasenäpp suhteliselt sarnane. Küllaga ei ole teda Eestis kohatud. Eesti lindudest võib mesilasenäppi segamini ajada näiteks siniraaga, sest mõlemad linnud on värvilised. Esimesest ehmatusest üle saades saab juba kindlamalt otsustada, et siniraag on ikkagi ja mesilasenäpp kollase-rohelisekirju.

Levik ja rändamine. Mesilasenäppe on nähtud kevadrändel peamiselt Lõuna-Eestis ja sügisrändel Kirde-Eestis ning saartel.

Kus võib kohata... Seda on raske öelda, sest rändel ekslemine võib linnud väga erinavatesse kohtadesse viia. Mesilasenäpi kohtamine Eestis on väga suur õnn ja selleks pole muud valemit, kui rände ajal ülimalt tähelepanelik olla.

Eluiga. Kuni 6 aastat.

Eluviis. Mesilasenäpid on küllaltki nähtava eluviisiga, istudes väljapaistvatel okstel või elektriliinidel ning passides putukaid. Sobivates peistuspaikades elatakse suurte kolooniatena koos.

Pereelu. Eestis pole mesilasenäppe pesitsemas leitud, kuid mujal kaevavad nad jõe äärde kergemasse liivakaldasse uru, mille lõppu emaslind mais-juunis 4-7 muna muneb ning mida mõlemad vanalinnud 20 päeva hauvad. Pojad lennuvõimestuvad ca 1 kuu vanuselt.

Toidulaud. Mesilasenäpid on putuktoidulised, kes püüavad saaki otse õhust, kas siis liuedel või tehes istumispuult lühikesi sööste.

Vaenlased. Otseseid looduslikke vaenlasi mesilasenäppidel ei ole. Mõnel pool maailmas panevad mesinikud nende tegevust pahaks.

Arvukus. Eestis mesilasenäpid ei pesitse ja aasta jooksul võib näha paari rändel eksinud isendit. Euroopas pesitseb 280000 - 600000 paari mesilasenäppe.

Iseärasused. Pesitsemise aeg püüab mesilasenäpp 200-250 mesilast ja herilast päevas. Enne söömist eemaldab ta putuka nõela, lüües või hõõrudes teda vastu kõva tasapinda (puutüvi vms).

Mesilasenäpil on tähtis tasakaalustaja roll lokaalses ökosüsteemis, kus ta pesitseb.

Kasutatud allikad.
BTO Birdfacts
Wikipedia
Tartu Linnuklubi
J. Elphick, J. Woodward "RSPB linnud", Dorling Kindersley 2003.