Soo-roolind e. putke-roolind

Kaitse Eestis. Ei ole Eestis looduskaitse all.

Millal võib Eestis kohata... Soo-roolinnud käivad Eestis pesitsemas, või kasutavad meie kodumaad peatumispaigana läbirändel olles. Seetõttu kohtab soo-roolinde kõige arvukamalt kevadeti ja sügiseti, kui kohal on nii meie isendid, kui ka läbirändajad.

Välimus.   (vaata pilte) Soo-roolindpüsib aastaringselt samas sulestikus. See tähendab, et tema puhke- ja hundsulestik on samasugused. Emas- ja isaslind on samuti üksteisele sarnased.

Segamini võib ajada... Praktiliselt kõigi roolindudega, ritsiklindudega ja teiste pruunide põõsalindudega. Roolinde eristatakse peamiselt ainult laulu järgi, sest harva saab neid piisavalt lähedalt ja kaua vaadelda, et määramisel neid väheseid tunnuseid näha, mis soo-roolinde teistest roolindudest eristavad.

Levik ja rändamine. Soo-roolinnud on levinud üle terve Eesti ja saabuvad talvitumast oma pesitsusaladele mai keskpaigas. Sügisränne algab juba augusti lõpus ja kestab septembri keskpaigani.

Kus võib kohata... Soo-roolinde kohtab kõige tihedamini jääkmaadel, kuskil putkede ja nõgeste vahel tegutsemas.

Eluiga. Kuni 5 aastat.

Eluviis. Soo-roolinnud on väga varjatud eluviisiga ja näitavad ennast harva. Oma igapäevaseid toimetusi ajavad nad maapinna lähedal putkede ja nõgeste varjus.

Pereelu. Soo-roolinnud teevad oma pesa mõnda suuremasse puhmasse ning põimivad selle nõgeste või putkede külge, harva ehitavad nad pea täitsa maapinnale. Juunis muneb emaslind pessa 4-5 muna, mida mõlemad vanalinnud 12-14 päeva hauvad. Juba 10-11 päeva pärast koorumist lahkuvad pojad pesast.

Toidulaud. Soo-roolinnud söövad kõiksugu pisikesi putukaid, keda tema elupaigas leidub. Harvem süüakse ka marju.

Vaenlased. Otseseid looduslikke vaenlasi soo-roolindude vanalindudel eriti pole, kuid madalale putkede vahele rajatud pesi käivad ikka võimalusel kõik röövlid rüüstamas. Ohtlikd on ka kodukassid.

Arvukus. Eestis arvatakse peistsevat vaid 100000-200000 paari soo-roolinde.

Iseärasused. Kõigi roolindude iseärasuseks on see, et neid on väga raske silmaga üksteisest eristada. Määramisel on abiks elupaik ja terav kuulmine.

Kasutatud allikad.
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005.
BTO Birdfacts
Wikipedia