Ronk e. kaaren

FOTO: Valeri Štšerbatõh

Kaitse Eestis. Ronk ei ole Eestis looduskaitse all.

Millal võib Eestis kohata... Rongad on paigalinnud, seepärast näeb neid Eestis aastaringselt. Eriti nähtavaks muutuvad nad kevadeti veebruari lõpus ja märtsis, kui on nende pulmatralli aeg. Siis on taeva all kuulda kraaksumist ja näha uhkeid piruette sooritavat armunud paarikest.

Välimus. (vaata pilte) Ronk püsib aastaringselt samas sulestikus. See tähendab, et tema puhke- ja hundsulestik on samasugused. Emas- ja isaslind on samuti üksteisele sarnased. Vanad isased on pisut suuremad, kui emased.

Segamini võib ajada... Kuna ronk on suur lind, siis võib teda vastu taevast vaadeldes mõnikord isegi hiireviuks pidada, sest vaatamata asjaolu, et ronkadele lennustiil on hiireviu omast erinev, meeldib ka ronkadele tihti tuules ilma tiivalöökideta liuelda.

Levik ja rändamine. Rongad on levinud üle terve Eesti ja arvukad igal pool, isegi saartel. Rongad on paigalinnud, seega meie linnud aastaringselt siin. Küllaga leidub ohtralt talveks sisserändajaid, kelle tõttu meie talvine rongapopulatsioon on suvisest 5-10 korda suurem.

Kus võib kohata... Ronkasid kohtab kõikjal alustades kultuurmaastikest ja lõpetades sügavamate laantega. Rongad on väga kohanemisvõimelised linnud ja saavad igal pool hakkama.

Eluiga. Kuni 15 aastat.

Eluviis. Pesitsusajal võivad rongad moodustada kolooniaid. Talvisel perioodil toitu otsides, kui leitakse mõni suurem korjus, kuhu koguneb rohkem linde toituma, siis ronkade seas valitseb kindel võimuhierarhia, kus vanemad linnud domineerivad. Rongad on päevase eluviisiga, kuid alustavad oma toiduretke juba kuni tund aega enne päikesetõusu.

Pereelu. Rongad ehitavad tavaliselt oma pesa mõne kõrge männi otsa kasutades selleks suuremaid oksi. Juba märtsis muneb emane sinna 5-6 muna, mida ta siis järgneva 21-22 päeva jooksul haub. Koorunud pojad lahkuvad pesast 5-6 nädalat pärast koorumist.

Toidulaud. Rongad on ehtsad röövlid. Pesitsemagi hakkavad nad sellepärast teistest varem, et nende enda poegade ajal saaks teiste mune lastele toiduks tuua. Ronkade põhitoidu moodustavad teised linnud ja pisiimetajad ning raiped ja taimne toit.

Vaenlased. Looduslikke vanelasi ronkadel pole, sest ettevaatlike ja kavalte lindudena suudavad nad alati plehku pista. Raibete juures tuleb neil tihti tegemist teha teist kiksjatega nagu rebased ja kotkad, kuid rongad pääsevad alati puhta nahaga.

Arvukus. Eestis arvatakse peistsevat vaid 4000-6000 paari ronkasid. Rände ajal on siin peatuvate lindude hulk kuni 10 korda suurem.

Iseärasused. Rongad oskavad arvutada. Kui nad näevad, et varjetelki läheb inimene ja sinna ka jääb, siis nad pandud söödale ei tule.

Kasutatud allikad.
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005.
BTO Birdfacts
Wikipedia