Suur-konnakotkas

FOTO: Valeri Štšerbatõh

Kaitse Eestis. I kaitsekategooria. (I kategooria kaitse all on liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena ning liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud, elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline)

Millal võib Eestis kohata... Suur-konnakotkas saabub Eestise märtsi lõpus paiku ja lahkub septembris (üksikuid  võib kohata ka oktoobris). Eestise tuleb suur-konnakotkas pesitsema, kuid teda võib kohata ka läbirände ajal.

Välimus. Suur-konnakotkas on tumedates, mustjas-pruunides toonides, sabal ja tiibadel on üksikud valged alad, kuid kaugelt näib üleni tumedana. Isaslinnul on heledam ainult laba-hoosulgede rood ning saba kattesulgede ääred. Emaslinnul on tiival heledad tähnid ning saba tipus kitsas valge triip. Vanalindudel võib olla kere ja tiiva kattesuled kergelt heledama, šokolaadpruuni varjundiga.

Segamini võib ajada... Väike-konnakotkaga. Omavahel väga sarnastel liikidel saab vahet teha tiiva alumisel poolel olevate heledamate alade järgi, mis väike-konnakotkal puuduvad. Samuti on Suur-konnakotkas mõnevõrra suurem ja jätab jässakama mulje (meenutab merikotkast). Konnakotkaid võib segi ajada ka viuga, kuid vahet saab teha konnakotkastega lennupildi järgi, kus konnakotkastel on tiiva labaosad allapoole suunatud, vastupidiselt viule. Samuti on viu sulestikus rohkem valget ja toonid heledamad.   

Levik ja rändamine. Suur-konnakotkas on meil peamiselt Ida-Eestis levinud haruldane haudelind. Suur-konnakotkas on rändlind, kelle talvitusalad paiknevad Lähis-Idas, Lõuna-Euroopas, Kesk- ja Lõuna-Aafrikas

Kus võib kohata... Suur-konnakotkas pesitseb veekogude ja märgalade läheduses, eeskätt soistes lehtmetsades, kus kasvavad põhiliselt sanglepp ja sookask.

Eluiga. Vanim rõngastatud Suur-konnakotkas on olnud 26 aastat vana.

Eluviis. Suur-konnakotkas eelistab pidada jahti varitsedes kuid püüab ka lennult või isegi maas jalutades. Jahialad asuvad peasale lähedal, 1-2 km raadiuses märgaladel ja vahel ka metsas.

Pereelu. Suur-konnakotkas ehitab enamasti pesa ise ning asustab seda korduvalt mitmel aastal, eriti kui teda ei häirita. Tal võib olla ka kaks või kolm pesa ja ta võib neid erinevatel aastatel vahetada. Emaslind muneb paaripäevase vahega üks kuni kolm muna (tavaliselt kaks) ning asub hauduma kohe pärast esimest muna, seetõttu kooruvad pojad 37–41 päevase haudeaja järel väikese vaheajaga. Tihti, peaaegu reeglina jääb ellu vaid üks poeg, nõrgem(ad) hukuvad. Lennuvõimeliseks saavad pojad 8-9 nädala vanuselt, kuid kuni ärarändeni toidavad vanemad veel poegi.

Toidulaud. Suur-konnakotka saakloomadeks on üldiselt väikesed imetajad – uruhiired, mutid ning sageli ka konnad ja linnud.

Vaenlased. Suur-konnakotkal üldiselt vaenlasi ei ole. 

Arvukus. Praeguste hinnangute kohaselt elab meil 20–30 paari suur-konnakotkaid. Euroopas elab suur-konnakotkaid 810-1100 paari. Maailmas oli 2000. aastal vähem kui 3000 paari.

Iseärasused. Konnakotkaste iseärasuseks on suur-konnakotka ja väike-konnakotka vahelised paarid, kes saavad ka järglasi, nn. „hübriide“.

Kasutatud allikad.
www.kotkas.ee
www.loomaaed.ee
www.loodusajakiri.ee
www.lk.ee
www.birdlife.org
http://blx1.bto.org/birdfacts
L. Jonsson „Euroopa linnud“ Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000