Juttselg-hiir

Kaitse Eestis. Juttselg-hiir ei ole Eestis looduskaitse all.

Elupaik. Metsaservad ja põõsastikud, niisked elupaigad ning ka jõeorud. Enne talve otsib juttselg-hiir soojema koha nagu tallid ja laudad. Pesa ehitab ta maa alla, mille ta ise kaevab või kasutab teiste pisinäriliste mahajäetud pesasid.

Segamini võib ajada. Hiirlasi kelle alla juttselg-hiir kuulub on palja silmaga raske üksteisest eristada, sest nad on pelglikud ja varjulise eluviisiga loomad. Sellest tulenevalt on nende vaatlemine raskendatud. Tihti kuuleb küll tegutsemist, kuid tegutsejat ennast näha ei ole. Või siis kaob tegutseja nii ruttu silmist, et ei jõua isegi "Oh!" öelda. Seepärast võib juttselg-hiirt segamini ajada praktiliselt kõigi teiste sama suurte ja sama värvi näriliste, hiireliste ja hamsterlastega.

Levik ja arvukus Eestis. Juttselg-hiir on levinud suhteliselt kõikjal üle Eesti välja arvatud Hiiumaal.

Eluiga. Kõige rohkem 4 aastat aga tavaliselt 2-3.

Pereelu. Sigimisperiood kestab aprillist oktoobrini, mille jooksul suudab juttselg-hiir ilmale tuua kuni 4 pesakonda. Tiinus kestab 21 päeva, mille järel sünnib pesakonda 5-6 poega. Sündides on pojad paljad ja pimedad ning kaaluvad vaid mõne grammi. Nägemise saavad nad kusagil 10…12 päeval ja juba 14 päeval lõppeb imetamine. Suguküpseks saavad nad juba 2 kuu vanuselt.

Toidulaud. Juttselg-hiir toitub peamiselt loomsest toidust nagu vastsed, putukad, ussid ja limused aga peab lugu ka viljadest, seemnetest ja pähklitest.

Vaenlased. Nagu kõigil pisiimetajatel, on ka juttselg-hiirel väga palju vaenlasi. Kõik röövlinnud ja -loomad võtavad neid võimalusel saagiks.

Huvitavaid tähelepanekuid.

Kasutatud allikad.
David W.MacDonald  Pirscilla Barett ‘’Euroopa imetajad’’
Wikipedia
Animal Diversity Web