Rasvatihane

FOTO: Valeri Štšerbatõh

Kaitse Eestis. Ei ole kaitsealune liik.

Millal võib Eestis kohata... Rasvatihast võib meil kohata aastaringi.

Välimus. (vaata pilte) Ühe enamlevinuma linnuna kergesti ära tuntav. Must pealagi, valged põsed, kollane kõhualune, mida läbib must pikkivööt ja hallikasroheline selg. Isalinnu kõhuvööt on emaslinnuga võrreldes laiem ja ühtlasem. Noorlindude kõhualune heledam, pealagi pruunikas ja põsed kollakad.

Segamini võib ajada... Sinitihasega, kuid viimasel puudub kõhualune must vööt ja ta pealagi on helesinine.

Levik ja rändamine. Levinud peaaegu kogu Euraasias (va tundras) ja Loode-Aafrikas. Euroopas ei pesitse veel Islandil ja Fääri saartel. Eestis on levinud üle kogu territooriumi. Enamasti paigalind, kuid just noorlinnud võtavad ette rändeid, siirdudes sügisel Kesk-Euroopasse. Täiskasvanutest tabab rännukihk rohkem metsades elavad linde. Mida inimasustusele lähemal on rasvatihase elupaik, seda paiksem ta on. Tagasiränne veebruaris-märtsis.

Kus võib kohata... Eelkõige võib teda kohata inimasulate ümbruses, samuti looduslikes- ja kultuurpuistutes.

Eluiga.Teadaolevalt vähemalt 15 aastat. Keskmine eluiga 3 aastat.

Eluviis. Rasvatihane on olemuslikult metsalind, kes eelistab piisava valguse ja avatusega segapuistuid. Elupaigaks ei sobi laus-okaspuumetsad. Rasvatihane on ka üks tavalisemaid liike inimasulate juures. Kevadel pesitsusajal elavad paaridena, pesitsusperioodi lõppedes võivad moodustada ka kolooniaid. Rasvatihane on väga moderne lind ja piisava arvu inimese poolt kokkuklopsitud pesakastide olemasolu korral võib võõrduda looduslikest pesakohtadest, kuna eelistab kindlalt inimese poolt pakutut.
Toitub enamasti maapinna ligiduses või otse maapinnal. Harva tõuseb toituma kõrgemale kui 7 meetrit. Tugeva nokaga on võimeline avama ka kõvu sarapuupähkleid. Talvel toitub iseloomulikult segasalkades, kus on koos erinevat liiki tihased, puukoristajad, porrid ja pöialpoisid. Kõik need liigid saavad salgas tegutsemisest kasu, kuna suudavad nii kergemini vältida vaenlaste rünnakuid. Kuid rasvatihastel on taoline rühmas toitumine eriti kasulik. Seal käitub ta pesuehtsa tänavakaagina, varastades või vahel isegi röövides teistelt liikidelt toidupalu. Suures summas on ju kergem teiste tähelepanu hajutada ja taolist tegevust harrastada. Et rasvatihane on väga ergas uusi toitumisnippe avastama, tõestavad ka muud juhtumid. Avastas ta ju Inglismaal ja hiljem ka mujal, et fooliumkorgiga piimapudelitest on võimalik matti võtta. Ka ei istu rasvatihane mesinikele, kuna talveperioodil, kui mesilased on uimased, tahab ta sageli mesipuudest matti võtta. Läheb koputab lennulaua juures mesipuu pihta ja kui mesilane tuleb rahurikkujat otsima, siis on ta rasvatihasele kergeks saagiks.

Pereelu. Alates jaanuarist hakkavad rasvatihased laulu abil territooriume hõivama. See kes hiljaks jääb, võib ka isiklikust maatükist ilma jääda. Sobiva pesapaiga valib välja isaslind, kuid pesa ehitavad kaasad koos. Pesa ehitatakse sobivatesse puuõõnsusesse või pesakasti, kuid enamasti mitte kõrgemale kui 5 meetrit. Ära ei põlata ühtegi sobivat õõnsust, nagu kuldnokale pandud pesakaste, rähni pesakoopaid või äärmustena postkaste, õõnsaid aiaposte ning veelgi uskumatuna tunduvaid kohti. Ehitusmaterjalina kasutavad rasvatihased rohukõrsi, lehti, sammalt, sulgi ja karvu.
Rasvatihane on monogaamne, kuid üleaisaloomine on neil loomuses. Selletõttu üritab isaslind teatud perioodil päevasel ajal võimalikult pidevalt emaslindu saata. Ja kui hästi läheb, siis on aprillis munetud kurnas olevad 7-13, maksimaalselt 18 muna ja neist kooruvad pojad tema järeltulijad. Mune haub ainult emaslind 13-14 päeva ja sel ajal toidab isaslind teda ebaregulaarselt. Mõlemad vanemad toidavad poegi 18-20 päeva, misjärel need lahkuvad pesast. Noored rasvatihased on peale pesast lahkumist veel nädal kuni kaks oma vanemate hoolduse all. Rasvatihastel on tavaline 2 kurna.

Toidulaud. Rasvatihane on kõigesööja lind. Suvel on siiski põhitoiduks selgrootud: mähkurid, lutikad ja lehetäid. Normaalne on kuni 400 putukat või tõuku päevas. Võib rüüstata ka teiste väiksemate lindude pesi. Talveperioodil on peamiseks toiduks mitmesugused seemned ja marjad. Kevadperioodil pungade puhkemise alguses ka lehtpuude pungad.

Vaenlased. Kakulised, eriti kodu- ja värbkakk, samuti väiksemad kullilised nagu raudkull. Pesast rasvatihase mune ja noori poegi rüüstab suur-kirjurähn.

Arvukus. Eestis pesitseb 200-300 tuhat paari, talvine arvukus 500-900 tuhat lindu. Euroopas 36-76 miljonit paari.

Iseärasused. Rasvatihast loetakse üldiselt rahumeelseks linnuks. Pesitsusperioodil võib aga ta pesa kaitstes ägedaks minna ja tappa metstika või mõne teise tema pessa tikkuva linnu. See on siiski äärmus ja tavaliselt pääseb rahurikkuja siiski vaid kerge ehmatuse või paraja nahatäiega.

Rasvatihase toitmine võib teda inimesega nii ära hajutada, et ta peab ennast üleval nagu kodulind.

Rasvatihasel, kui ühel kõige enam uuritud Euroopa linnul, on tuvastatud umbes 80 erinevat häälitsust. Ka on kindlaks tehtud, et mida laiem on isaslinnu sõnavara, seda edukam ta pesitsemisel on.

Kasutatud allikad.
www.Wikipedia.org
http://www.euring.org
http://www.bto.org/birdfacts/
http://beheco.oxfordjournals.org/cgi/co … ct/6/3/235
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005
D. Couzens ‘Linnud’ Varrak 2007
O. Renno (koostaja) ‘Eesti linnuatlas’ Valgus 1993