Põhjatihane

FOTO: Valeri Štšerbatõh

Kaitse Eestis. Ei kuulu Eestis kaitsealuste liikide hulka.

Millal võib Eestis kohata... Eestis võib põhjatihast kohata aastaringselt. Osad linnud rändavad talveks lõuna poole, osad linnud tulevad põhja- ja idapoolt siia, osad linnud on paigalllinnud.

Välimus. Põhjatihane on ümara tuhmi musta pea ja valgete põskedega tihane. Esmapilgl paistab, angu puuduks tal kael. Keha pealpool on pruun, tiibadel tumedam, keha alapool beezhikas.

Segamini võib ajada... Salutihasega. Eristada saab selle poolest, et salutihane on välimuselt  sihvakam ja veidi pruunikam. Põhjatihane on värvuselt hallim ja sulestik kohevam. Tema pealagi on tuhm, mitte läikiv nagu salutihasel. Eristada saab ka häälitsuse järgi, salutihase oma on 'pit-tšju', põhjatihase oma 'zii-zii-zii' ja 'zizurrzurrzurr'.

Levik ja rändamine. Põhjatihane on levinud parasvöötme ja subarktilises Euroopas ja Põhja-Aasias. Üldiselt on ta paigallind, osad linnud siiski rändavad taäveks pesitsusaladelt lõuna poole.

Kus võib kohata... Põhjatihasele meeldivad niiskemad okaspuumetsad, kus leidub kuuski. Samuti võib neid kohata inimasulates, kuid harvemini kui paljusid teisi tihaseliike.

Eluiga. Pikim teadaolev eluiga üle 9 aasta.

Eluviis. Põhjatihane moodustab talviti teiste tihastega väikeseid parvi, kellega koos süüa otsitakse.
Põhjatihane kogub talveks toidutagavarasid, peites seemneid jne puupragudesse Tagavaraks kogutud toidu suhtes on neil suurepärane mälu. Lindude toidulaudadel on ta suhteliselt harv külaline.
Kui paljud teised tihaseliigid piirduvad toiduotsingul ainult peenete puuokstega, siis põhjatihane otsib toitu ka jämedatelt okstelt.

Pereelu. Põhjatihaste paar uuristab pea igal aastal endale uue pesaõõnsuse. Seepärast tavaliselt neid ka pesakastides ei kohta. Uuristamiseks sobib kuivanud pehkinud puu või känd, kui põhjatihane saab jagu ka kõvemast puust. Õõnsuse vooderdab emaslind sambla, rohu, karvade ja sulgedega. Tihti lüüakse pesa üle, mispeale tuleb linudel endale uus pesakoht otsida. Tavaliselt nad siis uut õõnsust endale uuristama ei hakka. Emane muneb pessa 5-13 muna ning haub 13-15 päeva, selle aja vältel isaslind toidab emast. Peale poegade koorumist toidavad poegi mõlemad vanalinnud. Pojad saaad lennuvõimelisteks 17-19 päevaga. Noorlinnud pesitsevad esimest korda 1 aastaselt. Põhjatihasel on 1 kurn aastas.

Toidulaud. Menüüsse kuuluvad putukad, röövikud ja ämblikud, talvel ka seemned, marjad ja pähklid.

Vaenlased*. Väikekiskjad ja röövlinnud.

Arvukus. Eestis pesitseb 50-100 tuhat musttihaste paari, Euroopas 24-42 miljonit paari.

Iseärasused. -

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
http://blx1.bto.org/birdfacts
http://www.garden-birds.co.uk/birds
http://www.bto.org/gbw/Species