Porr

FOTO: Sven Zacek

Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitstavate liikide nimekirja.

Millal võib Eestis kohata... Porri võib Eestis kohata aastaringselt.

Välimus. Porri selg on pruun, kollase- ja valgetähniline. Alumine pool on valge. Saba on roostepruun ja teravatipuline. Silma kohal on valge kulmutriip. Nokk on pikk ja kõver.

Segamini võib ajada...  Aedporriga. Väliselt on porr ja aedporr väga sarnased. Viimasel on veidi pikem nokk, pruunimad küljed ja teistsugused hoosuled. Suurem erinevus on häälitsustes.

Levik ja rändamine. Porr pesitseb Euroopas, Aasias ning Põhja- ja Kesk-Ameerikas. Mõningat rännet võib esineda märtsis-aprillis ning septembris-oktoobris, peamiselt on siiski paigalind.

Kus võib kohata... Porri võib kohata kuuse- või kuuse-segametsas, aga ka parkides.

Eluiga. Porri tüüpiline eluiga on 2 aastat, kuid rekordpikkuseks on märgitud isegi üle 8 aasta.

Eluviis. Porr on päevase eluviisiga. Ronib toitu otsides mööda puutüvesid  spiraalselt ülespoole, toetudes oma jäigale sabale. Üles jõudes lendab järgmise puu tüvele. Peenetel okstel ja maapinnal näeb porri haruharva.
Talviti on porr tavaline külaline tihasteparvedes.

Pereelu. Porr ehitab pesa lahtise puukoore vahele, puulõhesse või hargnemiskohta. Pesaehituse materjaliks on oksaraod, kasetoht, laastud ja suled. Emaslind muneb aprillis-mais 5-6 sinakat roostekarva täppidega muna. Haudumine kestab 14-15 päeva ja on üldiselt ainult emaslinnu kohustus. Isaslind abistab poegade söötmise juures. Pojad saavad lennuvõimeliseks 14-17 päeva pärast. Noorlinnud saavad suguküpseks 1 aastaselt. Mõnikord pesitseb porr juunis ka teist korda.

Toidulaud. Porr toitub puutüvel elavatest putukatest ja muudest selgrootutest.

Vaenlased. Pesasid ja noorlinde ohustavad rähnid, oravad ja kärplased.

Arvukus. Eestis pesitseb 40-80 tuhat paari, Euroopas 5,7-11 miljonit paari.

Iseärasused. Ühe paari emane porr otsib süüa tavaliselt puu ülemiselt poolelt, isaporr aga puu alumiselt poolelt.

Kasutatud allikad.
http://blx1.bto.org/birdfacts
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
C-F. Lundevall M. Bergström 'Põhjamaa linnud' Varrak 2005