Älverüdi e. älverisla

Kaitse Eestis. Ei kuulu Eestis kaitsealuste liikide hulka.

Millal võib Eestis kohata... Älverüdi on Eestis harv eksikülaline, kindlat kohtamisaega ei ole.

Välimus. Hundsulestikus on älverüdi tumepruuni keha pealpoole ja valge alapoolega, rinnal ja külgedel on oliivikarva õrnad tähnilised triibud. Pea on roostepruun, silmarõngas ja silmatriip on valged. Saba ja sabalune on must. Jalad on oliivikarva.

Segamini võib ajada... Kiripugu-rüdiga. Älverüdil  on õrnem tähniline kehamuster rinnal ja kõhul, oliivikarva jalad (mitte kollased) ning heledam pea.

Levik ja rändamine. Älverüdid pesitsevad Kirde-Aasia arktikas. Talvituvad Austraalias ja Kagu-Aasias.

Kus võib kohata... Älverüdi pesitseb tundras. Pesituseks eelistab siseveekogu rohust kaldaserva või sood. Rände ajal võib kohata rannikutel, toiduotsingul ka heinamaadel ja luhtadel.

Eluiga. Teadmata.

Eluviis. Toitu otsivad tihti väikestes parvedes, teinekord koos teiste kurvitsatega. Toidu otsimiseks kasutavad nägemist, harvemini ka nokaga kompimist. Toitu otsivad nii maapinnalt kui madalast veest.

Pereelu. Älverüdi on polügaamne lind, isaslind paaritub ühel pesitsusperioodil rohkem kui ühe emasega. Pesa ehitab älverüdi varjatud maapinnaõnarusse, kasutab selelks rohtu ja puulehti. Emane muneb pessa 4 muna ning haub neid üksinda 19-23 päeva. Peale koorumist hoolitseb poegade eest samuti vaid emaslind. Pojad lennuvõimestuvad 18-21 päevaselt.

Toidulaud. Menüüsse kuuluvad peamiselt putukad ja muud selgrootud, harvemini ka seemned.

Vaenlased*. Väikekiskjad ja röövlinnud.

Arvukus. Eestis on älverüdit viimasel kümne aasta jooksul kohatud 2 korda. Maailmas elab hinnanguliselt 160 tuhat älverüdi.

Iseärasused. -

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
http://identify.whatbird.com/
http://www.birdsinbackyards.net/