Heletilder

FOTO: Sven Zacek

Kaitse Eestis. III kategooria. (III kaitsekategooriasse arvatakse liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka.)

Millal võib Eestis kohata. Aprillist septembrini.

Välimus. Heletilder on suurim palearktiline tilder. Tema sulestiku üldtoon on hallikas-pruun, kuid tagaselg ja kõhualune on valged. Nokk on pikk ja tume ning õige pisut ülespoole kaardunud. Jalad on pikad ja rohekad. Heletildri puhkesulestik on heledam ja kahvatum kui pesitsusaegne sulestik.

Segamini võib ajada... Heletilder on üsna sarnane lammitildriga, kuid tema sulestik on heledam kui lammitildril. Ka noka kuju on erinev: lammitildri nokk on sirge, heletildril aga kergelt ülespoole kaardunud. Heletilder on lammitildrist ka pisut suurem. Sarnane liik on veel ka mudatilder. Mudatildri tiivapealsed on tähnilisemad, heletildiri omad ühtlasemlt pruunikad.

Levik ja rändamine. Heletilder on lähisarktiline liik, kes pesitseb põhjapoolsetel aladel, alates Šotimaast ja Norrast kuni Anadõri laheni välja. Talvitub ta Pärsia lahel, Lõuna-Aasias ning Aafrikas. Eestisse asus heletilder pesitsema 1960-ndatel aastatel ja sellest ajast alates on tema arvukus tasapisi tõusnud.

Kus võib kohata... Heletildrit võib kohata inimtegevusest kaugemal olevatel soistel aladel, kõrgendikel (peamiselt väikeste tiikide/lompide ääres), rabadel ja niisketel lageraiealadel. Eestis tegutseb ta rabadel ning soodel. Ka sisemaa veekogudega külgnevad soised heinamaad on talle sobivaks elupaigaks.

Eluiga. Pikim teadaolev eluiga on 24 aastat ja 5 kuud.

Eluviis. Heletilder on üldiselt üsna ettevaatlik lind. Ta tegutseb enamalt jaolt üksinda või väikestes salkades. Toitu otsib ta kas rannikualadel madalas vees ja ka niisketel heinamaadel ning luhtadel ringi kõndides.

Pereelu. Kevadel pesitsushooaja alguses teevad isased heletildrid mängulende: hoogsalt tõustakse õhku ja laskutakse alla. Selliseid äkilis tõuse tehes võib isalind tõusta isegi kuni 300 m kõrgusele. Mängulendu saadab isalinnu laul.
Heletildrid on monogaamsed linnud ja moodustavad püsivaid paare. Sellegi poolest pole väga harvad juhud, kus üks isane viljastab kaks emast. Üldjuhul on nad pesapaigatruud ning ühes ja samas kohas/piirkonnas pesitsetakse mitmeid aastaid. Pesa ehitab ta maapinnale, tavaliselt mõne vana puutüve lähedale pinnaselohku. Lohk vooderdatakse kuivanud kõrtega. Pesitsemist alustavad nad aprillis-mais. Täiskurnas on 3-5 muna. Põhiliselt haub emaslind. Kui isalind on kahe emasega paari heitnud, siis ongi haudumine praktiliselt ainult emaslinnu töö. Haudeperiood kestab 23-24 päeva. Pärast udusulgede kuivamist lahkuvad koorunud heletildri tibud pesast ja hakkavad ise toitu otsima. Umbes nädala-paari jooksul pärast tibude koorumust lahkub üks vanematest pesakonna juurest ning poegade kasvatamine jääb teise vanalinnu tööks. Aeg-ajalt jagavad vanalinnud pesakonna omavahel ära ning siis peavad mõlemad vanalinnud oma vanema-kohust täitma. Noorlindude tiivad hakkavad kandma 25-31 päeva vanuselt. Sigimisvõimeliseks saavad noolinnud 2-aastaselt.

Toidulaud. Heletilder toitub peamiselt veeputukatest ja nende vastsetest, mardikatest ja ka kiilidest. Üsna oluliselt kohal tema toidu menüüs on ka kala. Pesitsushooajal toitub ta peamiselt putukatest.

Vaenlased. Õhus varitsevateks vaenlaseks on suured röövlinnud. Maapinnal ohustavad punajalg-tildrit väikekiskjad, kelle saagiks võib ta ise, munad või noorlinnud langeda. Haritavatel heinamaadel ja niitudel võib tema pesa hävida ka inimtegevuse tagajärjel: niitmine, karjatamine vms.

Arvukus. Eestis pesitseb 150-200 paari, Euroopas 75-160 tuhat paari. Kogu liigi arvukus 400 000 – 1 600 000 isendit. Euroopas talvitub üle 2 600 linnu.

Iseärasused. Heletilder on küll monogaamne liik, kuid isaslinnud lubavad endale aeg-ajalt kahte partnerit. Huvitav iseärasus on ka pesakonna juurest lahkumine pärast tibude koorumust: pole kindlat reeglit, kumb pesakonna maha jätab, kord lahkub isane, kord emane.

Madalas rannikuvees toitudes ajab ta aeg-ajalt jalaga vee sogaseks ning püüab seejärel pinnale kerkinud selgrootuid.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.naturia.per.sg
www.birdsinbackyards.net
www.birdlife.org
www.birdguides.com
D. Couzens „Linnud” Varrak 2007
Loomade elu: 6. köide. Linnud / Tln.: Valgus, 1980