Metstilder

FOTO: Valeri Štšerbatõh

Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitse alla.

Millal võib Eestis kohata... Aprillist septembrini.   

Välimus. Metstilder on üks väiksemaid tildreid. Linnu ülapool on pruunikas-must õrna roheka varjundiga ja väikeste heledate suleääristega. Kõualune on valge. Pea ja kael on tumedad, minnes sujuvalt üle heledaks kõualuseks. Tiibadel ja tagaseljal on nõrgalt väljapaistvad heledamad tähnid. Silmade kohalt kuni nokani on selgelt väljajoonistuvad kulmud / hele triip. Nokk on suhteliselt pikk ja sirge, otsast tumedat tooni, tüviku osa heledam. Jalad on suhteliselt lühikesed ning roheka varjundiga. Pesitsusperioodil on metstildri sulestik tumedam kui puhkeperioodil.

Segamini võib ajada. Segamini võib teda ajada mudatildriga, kuid tema sulestik on tuhmim kui mudatildri oma. Ka on mudatildri hele triip silmade kohal pikem ning paremini silmapaistev kui metstildril. Metstilder on sarnane ka vihitaja ehk jõgitildriga, kuid eristub viimasest kirjuma sulestiku poolest ja silmatriip ei ulatu silmast tahapoole.

Levik ja rändamine. Metstilder on levinud Norra-Taani-Austria joonelt kuni Ohhoota mere ja Tatari väinani. Põhja suunas on ta levinud kuni põhjapolaarjooneni. Põhiline talvituspaik on Aafrika ja Lõuna-Aasia, kuid üsnagi arvukalt talvitub ta ka Lõuna-Euroopas, Inglismaal ja Vahemeremaades. Eestis on metstilder üsna levinud pesitseja niisketes kuusesegametsades.

Kus võib kohata. Metstildrit võib tihti kohata metsades lompide läheduses. Ta on üsna levinud lind niiskete ja soiste metsade servades ja rabades. Avamaastikele satub ta harva.

Eluiga. Pikim teadaolev eluiga on 31 aastat ja 6 kuud.

Eluviis. Metstilder pesitseb soistel metsaservadel ja raiesmikel, mis külgnevad veekogudega ja/või pikemat aega püsivate veelompidega.
Metstilder on üsnagi häälekas lind. Oma kohalolekust annab ta märku valju ja meloodilise “tlüü-tlüi” hüüuga. Seevastu oma käitumiselt on ta tildrite hulgas pigem rahulik ja tema liigutused on aeglasemad.
Üldjuhul pesitseb ta üksikute paaridena. Väga toidurohketel aladel võivad tekkida ka väiksed seltsingud, kuhu koguneb rohkem linde.

Pereelu. Metstildrid on moodustavad püsivaid paare. Enamasti kasutab ta pesitsemiseks puu otsas olevaid teiste lindude pesasid, eeskätt rästa pesasid, harvem tuvide ja pasknääri pesasid. Ta muneb isegi orava pesadesse. Ise on ta suhteliselt laisk pesaehitaja. Kui ta pesa ehitab, siis teeb ta selle maapinnale. Pinnasele pesa ehitades vooderdab ta mõne lohu koha suhteliselt tagasihoidlikult kuivanud kõrtega. Täiskurn 2-4 muna on tavaliselt mais. Hauvad mõlemad vanemad, haudeperiood kestab 20-23 päeva. Koorunud pojad viibivad pesas vaid paar päeva. Kui pesa asub kõrgel puu otsas, on väikeste poegade lahkumine pesast suhteliselt ohtlik: vale liigutus võib maksta pisikese linnu elu. Varsti pärast poegade koorumist ning lahkumist pesast jätab emaslind pesakonna maha ja läheb ära talvitusaladele. Poegade eest hoolitsemine jääb isalinnu tööks. Noorlindude tiivad hakkavad kandma 27-29 päeva vanuselt. Talvitusaladele hakkavad nad liikuma üldjuhul augustis. Sigimisvõimeliseks saavad noolinnud 2-aastaselt.

Toidulaud. Metstilder toitub peamiselt putukatest ja nende vastsetest ja selgrootutest (vihmaussid jt.). Tema menüüs on üsnagi levinud ka taimede seemned ja viljad.

Vaenlased. Õhus varitsevateks vaenlaseks on suured röövlinnud. Maapinnal pesitsedes ohustavad metstildrit väikekiskjad, kelle saagiks võib ta ise, munad või noorlinnud langeda.

Arvukus. Eestis pesitseb 10 000-15 000 paari, Euroopas 330 000-800 000 paari. Euroopas talvitub üle 3700 linnu.

Iseärasused. Kuigi metstilder pole tüüpilise veelinnu välimusega, on ta sellegi poolest üsna osav ujuja.

Kasutatud allikad.
www.birdguides.com
www.wikipedia.org
www.answers.com
http://www.bto.org/
D. Couzens „Linnud” Varrak 2007
Loomade elu: 6. köide. Linnud / Tln.: Valgus, 1980