Vares e. hallvares

FOTO: Valeri Štšerbatõh

Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitse alla.

Millal võib Eestis kohata... Eestisse saabuvad rändavad varesed märtsis ning lahkuvad oktoobris. Osad linnud on paigallinnud, seega kohata võib varest aasta läbi.

Välimus. Vares on tuhkhalli keha, musta pea, kurgualuse, tiibade ja sabaga lind. Nokk, jalad ja silmad on mustad. Noorlindude silmad on hallikassinised ja suu on neil punakas.

Segamini võib ajada... Meie piirkonnas ei ole varest võimalik kellegagi segamini ajada. Aasias on sarnane liik Corvus splendens (ingl. k. House Crow), kes on veidi väiksem ja saledam kui vares, kelle kukal on hall, sulestik 'õlisema' läikega ja kelle nokk on pikem kui varesel.

Levik ja rändamine. Vares pesitseb pea kogu Euroopas välja arvatud edela suunal, samuti pesitseb Lääne-Aasias. Soojemates paikades on paigallinnud, põhjapoolsematelt aladelt aga rändavad tavaliselt talveks lõuna poole.

Kus võib kohata... Varest võib kohata peaaegu igal pool -- põldudel, metsades, rannikul, linnades.

Eluiga. Tüüpiline eluiga on 4 aastat, pikim teadaolev eluiga on pea 17 aastat.

Eluviis. Vares on äärmiselt õppimisvõimeline lind, oma elukohast lähtuvalt on täheldatud erinevaid õpitud käitumisviise, nagu näiteks pähklite purustamine autorataste all või saiaga kalapüük või kalade võrgust varastamine. Vaenlasele asub vares vastu kambakesi, olles suurtes parvedes tõsiseks ohuks röövlindudele. Toiduotsingul ei ütle vares ära teiste lindude pesa rüüstamisest.

Pereelu. Kuivanud puuokstest ning sulgede ja taimestikuga vooderdatud pesa ehitatakse kõrgele puu otsa, harvemini 'renoveeritakse' vana pesa. Emane muneb aprillis pessa 4-6 muna. Haub emaslind 17-19 päeva, tavaliselt isaslind toidab sel ajal emast. Peale poegade koorumist toidavad neid mõlemad vanalinnud, harvemini ainult emane. Pojad saavad lennuvõimeliseks 32-36 päevaselt. Ka peale lennuvõimeliseks saamist toidavad neid vanalinnud pea sügise alguseni -- algul tihedamini, hiljem mõned korrad päevas. Esimest korda pesitsevad noorlinnud 2 aastaselt. Varestel on 1 kurn aastas.

Toidulaud. Vares on kõigesööja. Ta sööb teiste lindude munasid, närilisi, surnud loomi, inimeste toidujäätmeid, vilja, selgrootuid, kahepaikseid, roomajaid jne jne.

Vaenlased.* Varesel vaenlasi üldiselt ei ole.

Arvukus. Eestis pesitseb 50-100 tuhat paari, Euroopas 7-17 miljonit paari.

Iseärasused. Osades kohtades on siiani varest nimetatud ladinakeelse nimega Corvus corone. See on seetõttu, et kuni aastani 2002 peeti teda mustvarese alamliigiks ja tema ladinakeelne nimetus oli Corvus corone cornix.

Mustvarese ja varese vahel on tavalised hübriidid, kuid need ei ole nii elujõulised kui emb-kumb 'puhas' liik.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
http://blx1.bto.org/birdfacts
http://identify.whatbird.com/
http://www.birdwatch.co.uk/