Tumetilder

FOTO: Toomas Ili

Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitse alla.

Millal võib Eestis kohata... Tumetilder Eestis ei pesitse. Läbirändajana võib teda näha aprillist septembrini.   

Välimus. Tumetilder on proportsionaalselt pikemate jalgade ja nokaga, kui teised tildrid. Nagu nimestki võib järeldada, on tumetildri sulestik tume – hundsulestik on lausa must, väheste heledate tähnidega seljal ja tiibadel. Jalad on oranžid, kuid suvisel ajal muutuvad need tumedamaks. Nokk on pikk ja peenike. Alanoka tüvi on punakas, ülanokk ja alanoka tipu osa on mustad. Noka tipp on pisut allapoole kooldunud. Tumetildri puhkesulestik on kahvatu helepruunikas-hallikas, ainult kõhualune ja noka kohal olev lauba osa on valged. Emaslind on isalinnust suurem ning kahvatuma sulestikuga.

Segamini võib ajada... Hundsulestikus tumetildrit on raske kellegi teisega segamini ajada. Puhkesulestikus tumetilder on üsna sarnane punajalg-tildriga, kuid on viimasest eristatav heledama sulestiku ning valge lauba abil.

Levik ja rändamine. Tumetilder pesitseb Skandinaaviamaades, Põhja-Euroopas ning Siberis. Talvitub ta Lõuna-Euroopas, Aafrikas ning Lõuna-Aasias.

Kus võib kohata... Tumetilder tegutseb mitmesugustel niisketel ja märgadel aladel: sood, rabad, turbarabad, soine taiga. Ka järvekallastel ning mudastel randadel/rannikualadel on ta üsna sagedane elanik. Talvituskohtadena eelistab ta mudaseid jõgede suudmealasid.

Eluiga. Keskmine eluiga on 5 aastat, pikim teadaolev eluiga on 23 aastat ja 4 kuud.

Eluviis. Tumetildrid pesitsevad kas väikeste seltsingutena või eraldi paaridena. Seltsingutes pesitsedes ehitatakse pesad mõõdukate vahemaadega (10-20 m).

Pereelu. Tumetildrid alustavad pesitsemist tavaliselt mais. Paarilise leidmiseks sooritab isalind väljapaistvaid mängulende: tiibadega kiirelt ja ägedasti veheldes tehakse äkilisi õhkutõuse ja laskumisi. Mängulend sisaldab mitmesuguseid “õhuakrobaatilisi” elemente, mida saadab isalinnu vali laul. Kui paariline leitud, algab pereloomine. Tumetilder ehitab pesa maapinnale. Tavaliselt valib ta pesakohaks mättalise ala, kus on piisavalt kõrgemaid heinatutte, mis varjaks pesa, ning lohkusid mätaste vahel. Lohukoht vooderdatakse suhteliselt tagasihoidlikult kõrtega. Emane muneb 1-2 päevaste vahedega 3-5 muna. Haub põhiliselt isalind. Emane istub pesal vahetult pärast munemist ainult mõned päevad – pärast seda lendab ta pesitsusalalt Kesk-Euroopasse, kus hakkab sulgima. Haudeperiood kestab keskmiselt 25 päeva ja noorlindude eest hoolitsemine on isalinnu töö. Tumetildri pojad on pesahülgajad ning nad hakkavad pesa läheduses ringi jalutama pärast udusulgede kuivamist. Umbes 25-30 päeva vanuselt saavad noorlinnud lennuvõimeliseks. Seejärel kogunetakse seltsingutesse ning koos käiakse toitumas ja puhkamas. Pikaks ajaks nad oma pesitsusaladele ei jää – nädal paar pärast noorlindude lennuvõimestumist (juuli teises pooles ja augusis) lahkutakse ära Lõuna-poolsematele aladele.

Toidulaud. Tumetildrid toituvad putukatest, koorikloomadest, molluskitest ning vihmaussidest. Veest toitu hankides püütakse ka väiksemaid kalu.

Vaenlased. Õhus varitsevateks vaenlaseks on suured röövlinnud. Maapinnal varitsevateks ohtudeks on väikekiskjad ja ka inimtegevus.

Arvukus. Eestis ei pesitse, läbirändel on mitte väga arvukas, mitte ka harv. Euroopas pesitseb 19-42 tuhat paari ning mõnituhat lindu ka talvituvad Euroopas.

Iseärasused. Tumetilder on kiire pesitseja: emaslind lahkub juba mõni päev pärast munemist ja praktilisel kohe pärast poegade lennuvõimestumist lahkuvad isalinnud koos noorlindudega lõunapoolsematele aladele.

Kasutatud allikad.
www.birdguides.com
www.answers.com
www.birdlife.org
www.birdsofbritain.co.uk
www.wikipedia.org
D. Couzens „Linnud” Varrak 2007
Loomade elu: 6. köide. Linnud / Tln.: Valgus, 1980