Sarvikpütt -- põhjamaine vikerkaar

FOTO: Jaak Põder

Kaitse Eestis. II kategooria (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu)

Millal võib Eestis kohata... Sarvikpütt saabub Eestisse aprillis-mais ja lahkub augustis-oktoobris. Eestisse tuleb ta pesitsema. Harva võib neid kohata ka talvel.

Välimus. (vaata pilte) Sarvikpüti isas- ja emaslindude välimused on sarnased. Sarvikpüti hund- ja puhkesulestik on erinevad. Kui hundsulestikus on rohkelt pruuni ning iseäralikud oranzhid 'sarved' peas, siis puhkesulestik on peaaegu must-valge -- pealagi must, põsed valged, kael ja selg hallikad.

Segamini võib ajada... Mustkael-pütiga, viimane erineb sarvikpütist suuruse poolest (mustkael on väiksem), tutid on väiksemad, ja kael on must. Talvesulestikus on mustkaelal tumedad põsed.

Levik ja rändamine. Sarvikpütt pesitseb Euroopas ja Aasias, USAs ja Kanadas.Talvituvad savikpütid peamiselt rannikul. Rännuteed ei ole üüratult pikad, kuid on olulised keskkonnamuutuste tõttu versus pesitsemine -- ja viivad ikka lõuna poole.

Kus võib kohata... Sarvikpütti võib kohata väikestel ja madalaveelistel jäänukjärvedel ja tiikidel, sügise poole ka rannikul.

Eluiga. Sarvikpüti eluiga on kuni 5 aastat.

Eluviis. Sarvikpütt on suurepärane ujuja ja sukelduja. Ta võib olla vee all kuni 3 minutit ja läbida selle aja jooksul kuni 200 meetrit. Ohu korral lind tavaliselt eelistabki sukeldumist, ära lendab ta vaid äärmisel vajadusel (lendutõusmisele eelneb hoojooks). Sarvikpütid on üldiselt vaiksed ja omaette hoidvad linnud, välja arvatud paaritumise ajal. Pesitsuspaikade osas on tõsine konkurent kogukam hallpõsk-pütt.

Pereelu. Sarvikpütid valivad partneri talvel või kevadel, mõnikord rohkem kui üheks aastaks. Pulmamängud koosnevad paljudest keerulistest rituaalidest -- erinevatest koos ujumistest, poseerimistest, sukeldumistest. Emane muneb mais-juunis 3-8 muna taimedest tehtud ujuvpesasse, mis on kinnitatud kaldataimestiku külge (pesa ehitavad linnud koos). Hauvad mõlemad vanalinnud 23-24 päeva. Kui pojad kooruvad, on nad kohe võimelised ujuma ja sukelduma, kuid eelistavad algul vanemate seljas ringi sõita. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud ca 2 nädala vanuseni, täiesti iseseisvaks saavad pojad 20-25 päevaselt. Pojad saavad lennuvõimeliseks 41-50 päevaselt ja suguküpseks 1 aastaselt.

Toidulaud. Sarvikpüti menüü koosneb peamiselt selgrootutest ja väikestest vähilistest, talvel lisaks ka molluskitest ja harvem kaladest.

Vaenlased. Vaenlasi ei ole sarvikpüttidel palju, pesitsemise ajal võib vanalind sattuda mingi või mõne teise poolveelise kiskja ohvriks. Pojad võivad sattuda harvemini ka kährikute, kajakate ja laukude ohvriks.

Arvukus. Erinevatel andmetel on sarvikpütte Eestis 200-400 paari (andmed vahemikust 1998 ja 2005). Euroopas -- 6 500-11 000 paari (maailmas 160 000-1 200 000 isendit).

Iseärasused. Sarvikpütt sööb regulaarselt oma sulgi, et tema kõhtu moodustuks kalaluude nö kinnihoidmisfilter.

Kasutatud allikad.
Birdlife.org
Wikipedia
University of Michigan Museum of Zoology
http://blx1.bto.org/birdfacts/
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005
Oma silmad ja pea