Sinitihane

FOTO: Sven Zacek

Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitsealuste liikide hulka

Millal võib Eestis kohata... Sinitihane elutseb Eestis aastaringselt.

Välimus. Sinitihane on kollase alapoole ja roheka seljasulestikuga väike lind. Sinitihase pealagi on silmatorkavalt lasuursinine, saba-ja tiivasuled veidikene tumedama sinise tooniga. Sageli on isaslinnul pealagi turris.

Segamini võib ajada... Sinitihane sarnaneb oma kollase alapoole ja roheka seljasulestiku poolest veidi rasvatihasega, kuid on rasvatihasest palju väiksem ja tema pealagi on sinine.

Levik ja rändamine. Sinitihased on suhteliselt paiksed linnud. Nad on levinud parasvöötmelises ja arktilises Euroopas ja ka Lääne-Aasias..

Kus võib kohata... Kuna sinitihased tavatsevad toitu otsida peamiselt lehtpuudel sellepärast võib neid kohata eeskätt leht- ja segametsade servaaladel, parkides, aedades. Sügisel ja talvel kohtab neid sageli ka roostikes. Sageli võib kohati sinitihaseid ka talvisel ajal lindude söögimajas, kus neile meeldib korda majja lüüa. Ta on küllaltki harva nähtav liik, kuna päris tihti tegutseb ta puude latvades.

Eluiga. Tüüpiline eluiga on 3 aastat, Pikim teadaolev eluiga üle 10 aasta..

Eluviis. Kuigi sinitihane seltsib tihaste segaparvedega meelsasti, viivad erihuvid ta sageli salgast lahku. Vanalinnud püsivad talviti paaridena koos, kaitsevad oma pesitsusterritooriumi ning külastavad söögilaudu väga hea meelega, ajades teised tihased sealt minema. Külmad talved võivad hävitada siinseid sinitihaseid kõvasti.

Pereelu. Sinitihased valivad pesapaigaks kas koha kusagil seinas, puuõõnsuses või siis pesakastis. Sinitihaste paarid jäävad kuni surmani kokku, hoides oma pesapaika kiivalt. Pesa vooderdamiseks kasutavad nad peamiselt sulgi, karvu, villa ja heina. Pessa munetakse aprillis või mais 9-13 valget punakate täppidega muna. Hauduvad sinitihased võivad näpuga vehkijad napsata, ta peal susiseda ja ka niisama kahele jalule tõusta, kuid see pole märk tigedusest vaid hoopiski ärevusest. Haudumine kestab 13-15 päeva. Koorunud poegi toidetakse väga tihti. Harilikult jääb ellu 7 kuni 8 jõulist tibu, kes on küllaltki kollased. Pojad saavad lennuvõimelisteks 18-21 päevaselt ja suguküpseks saavad 1 aastaselt.

Toidulaud. Erinevalt teistest tihastest eelistab sinitihane pigem putukaid kui taimset toitu. Sobivad kõik selgroogsed. Siiski, kui selgroogseid ei ole piisavalt, näiteks talvel, sööb

Vaenlased. Vaenlasteks on sinitihastel kõik suuremad röövlinnud, kassid jne.

Arvukus. Eestis pesitseb ca 50-100 tuhat paari, Euroopas 20-40 tuhat paari. Et ta on paigallind, siis talvitujaid on üldiselt samapalju.

Iseärasused. On kõikide teiste tihaste suhtes päris riiakas, samuti haarab ta maandudes paljudest ebakindlatest kohtadest kinni. Kui nälg näpistab, siis võidakse ära süüa ka pesaava juures poegadele viidav toit. Samuti meeldib talle vaikse koha peal oma tiibu väristada.

Lääne-Venemaal on mitte väga harva sinitihane paaritunud lasuurtihasega (või vastupidi). Tulemuseks on hübriid, mille inglisekeelne nimi on 'Pleske's Tit'.

Kasutatud allikad.
Eesti elusloodus, Varrak 2005
http://en.wikipedia.org/
http://blx1.bto.org/birdfacts/
www.birdlife.org
Oma pea ja silmad.