Plütt

FOTO: Remo Savisaar

Kaitse Eestis. Plütt ei kuulu looduskaitsealuste liikide hulka.

Millal võib Eestis kohata... Plütt on läbirändel maist juuni alguseni ja juuli lõpust septembrini.

Välimus. Plütt on väikest kasvu kurvitsaline, pika noka ja lühikeste jalgadega. Pealagi on tumedate triipudega, keha pealmine pool tumehalli mustriga ja alumine pool valge. Talvel on keha pealpool helehall. Noorlinnud sarnanevad talvesulestikus vanalindudele. Emaslinnud on viedi suuremad kui isaslinnud.

Segamini võib ajada... Soorüdiga. Plütil on pikem nokk, lühemad jalad ja silma juures on valge joon.

Levik ja rändamine. Plütt pesitseb Põhja-Euroopa arktikas ja Siberis. Talvitub Ida-Aafrikas, Lõuna- ja Kagu-Aasias ja Australaasias. Rändetee läheb peamiselt kagusuunal, seetõttu on enamuses Lääne-Euroopas harv külaline.

Kus võib kohata... Pesitseb niisketes taiga soodes. Rände ajal võib kohata soodes ja luhtadel ning rannikul, Eesti plütid peatuvad väikesaartel ja selle ümbruses olevatel liiva ja mudaväljadel.

Eluiga. Pikim teadaolev eluiga on 6,5 aastat.

Eluviis. Toitu otsivad pehme muda seest, kasutades oma head silmanägemist. Pööravad pead küljelt küljele, aeg ajalt nokka muda sisse surudes. Harvemin otsib toitu ka madalast veest. Üldiselt tegutsevad omaette või väikestes gruppides, harvem ka teiste kurvitsaliste parvedes. Plütt on teistest kurvitsalistest aeglasema liikumisega.

Pereelu.  Isaslind ehitab oma territooriumile taimedest ja puulehtedest mitu pesa, mille hulgast emane sobiva valib. Juunis-juulis muneb emane keskmiselt 4 muna. Mune hauvad mõlemad vanalinnud 21-22 päeva. Peale koorumist hoolitsevad poegade eest mõlemad linnud, kuid emane lahkub enne poegade lennuvõimeliseks saamist, jättes hoolitsemise isaslinnu õlule. Pojad saavad lennuvõimelisteks 13-15 päevaselt. Plüttidel on aastas 1 kurn.

Toidulaud. Menüüsse kuuluvad peamiselt putukad ja teised väikesed selgrootud, harvemini ka seemned.

Vaenlased.* Väikekiskjad ja röövlinnud.

Arvukus. Eestis on plütt harv läbirändaja. Euroopas pesitseb 9.200-22.000 paari.

Iseärasused. -

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
http://blx1.bto.org/birdfacts
http://www.birdguides.com/
www.avibirds.com
http://www.environment.nsw.gov.au/
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005