Sookurg

FOTO: Valeri Štšerbatõh

Kaitse Eestis. III kategooria (III kategooria kaitse all on liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka)

Millal võib Eestis kohata... Eestisse jõuavad esimesed sookured märtsis ning neid võib kohata kuni augustini. Augustis alustavad sookured rännet lõunasse.

Välimus. Sookurg on halli sulestikuga, tumedate jalgadega ning heleda nokaga suur lind. Sookure näol on selgesti eristatav valge laik ning vanalinnu pealaes on punane laik. Iseloomulik on ka kohev sulgedest „saba“.

Segamini võib ajada... Suuruse ja kehaehituse poolest sarnane hallhaigruga. Sookurel on hallhaigrust tumedam keha ning heledamad jalad. Sookurel on erinevalt haigrust kael pikalt ette sirutatud. Samuti ei lasku sookurg mitte kunagi puudele, seega on suure tõenäosusega sookure sarnane, oksal istuv lind hoopiski haigur.

Kus võib kohata... Sookurg pesitseb soodes, niisketel raiesmikel, rabades ja roostikes. Õhtul või hommikul kohtab neid kindlasti niitudel ja põldudel, kus nad toituvad. Enne rännet kogunevad sookured massiliselt põldudele ja heinamaadele.

Eluiga. Pikim teadaolev eluiga on veidi üle 17 aasta.

Eluviis. Sookured on suurepärase nägemisega ja kuulmisega linnud. Nad on üsna kartlikud ja neil pole ohtu märgates mingit soovi ohuallikat uudistama hakata. Tavaliselt lõpeb sookurega kohtumine võimsate tiibade lehvimisega ja valju hõikega, mida on vaiksel õhtul kuulda kilomeetrite kaugusele. Keskpäeval ei ole sookurgi lihtne kohata, sest enamasti on nad paigas, kus on niiske ja varjupakkuv mets. Sookure pesaks on suur taimekuhi maapinnal, mis on hästi varjatud.

Pereelu. Pulmarituaalide juurde käib kaela painutamine seljale ning kõrvulukustav duett. Sookure poolt tehtav häälitsus on võimas ning sarnaneb trompetihelile. Emaslind muneb tavaliselt kaks muna aprilli lõpus ning mõlemad vanemad hauvad kordamööda mune kuni poegade koorumiseni. Pojad kooruvad mai lõpus või juunis ning suudavad lennata juba juuli lõpus. Lennuvõimelised pojad lahkuvad päeval pesast, kuid õhtul tulevad nad pesapaigale ööbima.

Toidulaud. Sookured toituvad enamasti marjadest, konnadest, sisalikest ja roomajatest. Kui on võimalus, siis nopivad nad põldudelt vilja ning isegi kartuleid ja porgandeid.

Vaenlased.Lennuvõimetule pojale võib saatuslikuks saada rebane, kährik või hunt. Täiskasvanud, täie tervise juures oleval sookurel eluohtlike vaenlasi ei ole, sest lindu päästab suurepärane nägemine ja kuulmine. Mingil moel haige lind võib aga olla kerge saak kiskjatele.

Arvukus. Eestis pesitseb aasta 200. seisuga ca 6000 paari sookurgi. Läbirändajate hulk küündib kümnetesse tuhandesse. Euroopas pesitseb umbes 74000-110 000 paari ning talvitub umbes samapalju paare.

Iseärasused. Sookurg toob lennates kuuldavale vaikset „luksumist“.

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
„Eesti elusloodus“, Varrak 2005
Oma silmad ja pea