Nirk

FOTO: Remek Meel

Kaitse Eestis. Nirk ei ole Eestis looduskaitse all.

Elupaik. Elutseb kõikljal, kus leidub varjepaiku ja saaki. Alates rohumaadest ja liivaluidetest ning lõpetades metsade ja mägedega. Elab ka mere ääres ja väikesaartel. Urg võib asuda kividevahelises õõnsuses või puujuurte vahel ning külmades piirkondades ja talviti on see vooderdatud enamjaolt saakloomade karvadega. Nirk on aktiivne nii päeval kui ka öösel. Paaritunnistele ülevalolekutele järgnevad ka samapikad uinakud ja puhkepausid. Kevadel on emasloomad vähemaktiivsed, et tiinuse ajaks jõudu hoida. Kodupiirkond on nirgil kuni 25ha. Nirgid on üksildased loomad.

Segamini võib ajada.Nirki on väga lihtne segamini ajada kärbiga, kes on nirgist natuek suurem. Talvekarvas on neid omavahel kergem eristada, sest nirk on talvel üleni valge, kärbil on aga sabaots must.

Levik ja arvukus Eestis. Nirk on levinud kõikjal Eestis, kuid tema täpne arvukus on teadmata.

Eluiga. Looduses tavaliselt 3 aastat, vangistuses kuni 10.

Pereelu. Esimene pesakond sünnib aprillis-mais v.a. toidunappuse korral. Kui aga saaki on rohkelt, siis võib sündida ka teine pesakond. Tiinus kestab 34 päeva, pesakonnas on keskmiselt 4-6 poega, keskmine kaal 2,6g. Kevadised pesakonnad kasvavad kiiresti, sügisesed aeglasemalt. Emapiinast võõrduvad pojad umbes 3-4 nädalaselt ning iseseisvaks saavad 9-12 nädala jooksul.

Toidulaud. Koosneb põhimõtteliselt närilistest, lisaks sobivad ka linnud ja nende munad, harva ka mügrid ja rotid. Samas sõltub toit ka elupaigast. Et nirk nälga ei sureks peab ta sööma vähemalt iga 24 tunni järel.

Vaenlased. Röövlinnud ja -loomad.

Huvitavaid tähelepanekuid. Nirk on nii väike ja paindlik, et saab järgnede närilistele nende urgudesse.

Nirke on püütud kasutada mitmete kahjurliikide, nt. mügrid ja uruhiired tõrjeks, kuid enamjaolt tulemuseta

Kasutatud allikad.
Animal Diversity Web
David W.MacDonald  Pirscilla Barett ‘’Euroopa imetajad’’
Wikipedia