Soo-uruhiir

Kaitse Eestis. Soo-uruhiir ei ole Eestis looduskaitse all.

Elupaik. Elab peamiselt soistes elupaikades. Pesa on samblast, kuivanud lehtedest, kõrreliste lehtedest ning asub niisketes kohtades maapeal, aga kuivemates kohtades maa all.
Suvel on uruhiired öise eluviisiga ning talvel rohkem päevased liikujad. Kaevab palju urge ja tunneleid, mille käigud hargnevad ja on paljude välja- ja sissepääsudega.

Segamini võib ajada. Hamsterlasi, kelle alla soo-uruhiirgi kuulub on palja silmaga raske eristada teistest hamsterlastest, kes kõik on pelglikud ja varjulise eluviisiga loomad. Sellest tulenevalt on nende vaatlemine raskendatud. Tihti kuuleb küll tegutsemist, kuid tegutsejat ennast näha ei ole. Seepärast võib soo-uruhiirt segamini ajada praktiliselt kõigi teiste sama suurte ja sama värvi näriliste, hiireliste ja hamsterlastega.

Levik ja arvukus Eestis. Eestis on soo-uruhiired vähelevinud ning võivad elada vaid paiguti. Eestis leitud vaid ühel korral Ida-Eestist.

Eluiga. Keskmine on 18 kuud, kuid võivad elada ka vanemaks. Looduses juhtub seda harva.

Pereelu. Soo-uruhiir võib sigida maist septembrini kusagil 2-5 korda. Peale 20-23 päevast tiinust sünnib 2-11 pojast koosnev pesakond. Pojad sünnivad paljaste ja pimedatena ning nende silmad avanevad 10-11 päeva vanuselt. Ema imetab poegi 2 nädalat ning täiskasvanuks saavad nad 6 nädalaselt.

Toidulaud. Soo-uruhiired on valdavalt taimetoidulised - toitub taimede rohelistest osadest, ka rohttaimede, puude ja põõsaste seemnetest.

Vaenlased. Nagu kõigil pisiimetajatel on ka kuhja-uruhiirtel väga palju vaenlasi. Kõik röövlinnud ja -loomad võtavad neid võimalusel saagiks.

Huvitavaid tähelepanekuid. Ujub ja sukeldub hästi.   

Kasutatud allikad.
Animal Diversity Web
David W.MacDonald  Pirscilla Barett ‘’Euroopa imetajad’’
Wikipedia