Merirüdi e. meririsla

Kaitse Eestis. III kaitsekategooria. (III kaitsekategooriasse arvatakse liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka.)

Millal võib Eestis kohata... Merirüdi on Eestis harv külaline, sattudes siia vaid talviti, kui põhjapoolsemad rannikud on kinni külmunud. 

Välimus. Merirüdil on kaks ülikonda, suvine ja talvine. Kõhualune on tal alati ilus helehall, kuhu on sisse  pikitud hallid või pruunid tähnid, mida allapoole, seda heledamad.  Selja ja pea sulestik on suvel pruunikas, talvel hall.  Noore merirüdi suled on ülaosas valgete servadega.
Jalad on Merirüdil sellised apelsinikoore-rooste-kajakanoka värvi. Nokk ise on juure kohalt jalgadega ühes toonis, kuid natuke pärast hingamisavasid muutub tumedaks.
Emasel ja isasel merirüdil on õige raske vahet teha, sest nad väga ühesugused.  Emaslind on küll pisut suurem kui isane ja Islandi teadlased määravad merirüdi sugu ka tema noka pikkuse järgi, kuid omamata võrdlevat nokka  ja teadmata, kas tegemist on kidura emase või sportliku isasega, jääb merirüdi sugu tavaliselt vaatlusel määramata.

Segamini võib ajada... Soorüdiga. Merirüdi on suurem, toekama nokaga ja kollakate jalgadega. Talvel on merirüdi soorüdist heledam. Väga sarnane liik on Calidris ptilocnemis, kuid nende levikuala üldiselt ei kattu merirüdi omaga. Hundsulestikus merirüdi eristab Calidris ptilocnemis'sest, et tal puudub laik kõhul ja talvel on ta tumedam ning heledama noka ja jalgadega.

Levik ja rändmine Suvel pesitseb  arktilises tundras, Gröönimaal, Islandil, Kanada ja Venemaa põhjaosas,  kivistel mererandadel ja  jõgede ääres. Talvel läheb natuke soojematele aladele, kus on jäätumata rannajoont, nagu Põhja-Euroopa.

Kus võib kohata... Kõige parema meelega tegutseb merirüdi kivistel randadel ja ka inimese poolt valmistatud kaidel, lainemurdjatel. Vahel harva ka mudastel ja liivastel randadel.

Eluiga. Merirüdi tüüpiliseks elueaks on 6 aastat, linnu maksimumvanuseks on rõngastamise alusel mõõdetud 19 -20 aastat.

Eluviis. Ohtu märgates  tõstab nii emas-kui isaslind ühe tiiva õhku.
Pesitsuse ajal teeb Merirüdi rotijooksu, ehk ajab suled kohevile ja meelitab närilise moodi piiksudes kiskja pesast eemale.
Merirüdi on julge lind ja võib kannatlikule inimesele kuni meetri lähedusele tulla.

Pereelu. Merirüdi on monogaamne ja territoriaalselt truu. Hoolimata sellest peab isane merirüdi kurameerise perioodil oma kaasat kaitsma, mis väljendub konkurendi eemaleajamises nii joostes kui lennates. Sellistes tagaajamistes osaleb kaks kuni neli lindu. Kui kõik hästi läheb, muneb Merirüdi 3-4 muna. Munade haudumine jaguneb emas- ja isaslinnu vahel võrdselt ning kestab ca 3 nädalat. Koorunud tibude  eest hoolitseb isaslind, kuni tibude  iseseisvaks saamiseni. Tibud on võimelised mõne tunni pärast peale koorumist juba ise ringi liikuma ja süüa otsima. Merirüdi tibud saavad lennuvõimelisteks 15-28 päeva peale koorumist.  Esimest korda pesitsevad noorlinnud 2 aastaselt. Merirüdid on ühekordsed pesitsejad. See tähendab, et kui merirüdi pesitsus untsu läheb, ei hakka nad teist korda sellel hooajal üritama.

Toidulaud. Suvel, pesitsusajal sööb enamasti sitikaid, ämblikke, talvel toitub vee- ja maapiiril, süües pisikesi veeelukaid, keda leiab merirüdile põlvekõrgusest veest. Samuti sööb marju.

Vaenlased. Merirüdile on ohuks väikekiskjad, kullid, tibudele ka kajakad, nastikud.
Ohuks merirüdile on ka inimtegevus,  põllumajanduslik tegevus, saastumine,  näiteks rannareostused õlide jms, mis vähendavad/hävitavad  Merirüdi väga kitsast pesitsusjoont.

Arvukus. Eestis talvitub kuni 200 merirüdi. Euroopas pesitseb 28-75 tuhat paari ning talvitub üle 78 tuhande linnu.

Iseärasused. -

Kasutatud kirjandus.
http://www.euring.org/data_and_codes/
http://findarticles.com/p/articles/mi_q … 96185/pg_2
http://en.wikipedia.org/
http://www.birdlife.org
http://blx1.bto.org/birdfacts/
http://www.birds.cornell.edu/