Jõgitilder e. vihitaja

FOTO: Harry Vähk

Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitse alla

Millal võib Eestis kohata... Aprilli keskpaigast septembri keskpaigani. Saabub aprilli II poolel, mõned isendid ka varem. Läbiränne augustis ja seda nii tüüpilistes pesapaikades kui mere ääres. Kohalikud linnud lahkuvad augusti ja oktoobri vahel.

Välimus. Lühikeste jalgade ja võrdlemise pika sabaga kurvitsaline. Eesti tildritest kõige väiksem(rästast väiksem). Alt valge ning kahkjaspruunui ülapoole ja rinnaesisega. Kitsas valge kulmutriip. Paljud tunnused käitumislikud: Näiteks toitudes kõigutab oma keha üles-alla ja lendu tõustes on tal ainuomane lennulaad. Lendab väga madalalt vee kohal ja tiibu hoiab lauglennul kangelt, tiivalöögid on järsud, ebaregulaarsed ja jäigad.

Segamini võib ajada... Metstildriga. Vihitajaga võrreldes on metstildri sulestik palju tähnilisem. Metstildri kulmutriip ulatub ainult nokast silmani, samas kui vihitaja kulmutriip ulatub mõlemale poole silma.

Levik ja rändamine. Jõgitilder on levinud peaaegu kogu Euraasia metsatundravöötmes ja parasvöötmes alates Briti saartest, Portugalist ja Skandinaaviast kuni Kamtsatka ja Jaapanini. Levinud on liik ka Põhja-Ameerikas. Levila põhjapiir on umbes põhjapolaarjoone juures, lõunapiir aga kulgeb Euroopas läbi Lõuna-Itaalia, Kesk-Hispaania ja Lõuna-Balkani. Talvitub Aafrikas, Lõuna-aasias ja edasi lõuna suunas kuni Lõuna-Austraaliani.

Kus võib kohata... Kõikjal Eestis. Järvede ja jõgede kaldad, rändel võib kohata ka rannikul. Pesitsemise ajal kohtab pigem siseveekogude ääres.

Eluiga. Pikim teadaolev eluiga on pea 20 aastat.

Eluviis. Tegutseb jõgede ja järvede veepiiril. Toidu leiab nägemise abil ja ei kasuta sondeerimiseks nokka. Vihitaja liigub toitu otsides kärmelt mööda veepiiri ja nopib palasi ning uurib pragusi. Suudab püüda putukaid ka õhust. Toitub üksi või paarina ja omab kindlat toitumisterritooriumi. Lend on madala vee kohal ja laiskade tiivalöökidega. Pesalt või poegade juurest üles aetuna mängib vigastatut, et ohtu eemale meelitada.

Pereelu. Paarid monogaamsed. Pesitseb erinevate siseveekogude ääres, kuid teeb ka pesa vaiksematesse merelahtedesse. Pesa maapinnal, selleks on kõrtega vooderdatud lohk, mis on enamsti vähe varjatud. Kuna ehitab pesa vee piirile, siis otsib vaiksemaid kohti, kus lained ei saaks pesa hävitada. Pesas 4 kollakat hallilaigulist muna (mai II poolel) ja neid hautakse 21-22 päeva. Haub ja poegade eest kannab hoolt isalind, vahel ka mõlemad vanalinnud. Pojad lennuvõimestuvad 26-28 päeva peale koorumist. Vihitajad pesitsevad esimest korda 2 aastaselt..

Toidulaud. Selgrootud loomad.

Vaenlased.* Kullilised ja väikekiskjad.

Arvukus. Eestis pesitseb 5000-10 000 paari, Euroopas 720.000-1.600.000 paari. Euroopas talvitub mõnituhat lindu.

Iseärasused. Põgenedes võib vihitaja sukelduda vee alla. Seda teeb ta viimasel hetkel, kui vaenlane (näiteks raudkull) jõuab ligidale.

Kasutatud allikad.
C-F. Lundevall, M. Bergström „Põhjamaa linnud“, Varrak 2005
D. Couzens „Linnud“, Varrak 2007
L. Jonsson „Euroopa linnud“, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2004
O. Renno  „Eesti linnuatlas“, Valgus 1993
R. Kuresoo, H. Relve, I. Rohumets „Eesti elusloodus. Kodumaa looduse teejuht“, Varrak 2001
http://www.birdlife.org
http://blx1.bto.org/birdfacts