Mudatilder

FOTO: Sven Zacek

Kaitse Eestis. III kaitsekategooria. (III kaitsekategooriasse arvatakse liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka.)

Millal võib Eestis kohata... Aprillist kuni septembri keskpaigani. Kevadine ränne kestab aprilli teisest poolest kuni mai lõpuni. Tagasiränne kestab juuli lõpust septembrini.

Välimus. Pikade jalgade ja pika peene ning sirge nokaga rästast väiksem kurvitsaline. Tal on pruunikas mustriline selg ja pea, kurk ja rind pruunide tähn-triipudega. Kõhualune on valge. Jalad on rohekashallid, nokk must. Silma juures on kulmutriip.

Segamini võib ajada... Jõgitildri, metstildri või heletildriga. Vihitajast ja metstildrist nõtkem ja pikemate jalgadega ning heletildrist tunduvalt väiksem. Mudatildri kulmutriip on pikem ulatudes nii silmast ettepoole kui tahapoole, metstildri kulmutriip asub ainult silma ja noka vahel. Mudatildrist eristab teda ühtlasem pruunikas tiivapealsete osa. Erinevalt kolmest eelnevast liigist liigub mudatilder rändel sageli suurtes seltsingutes.

Levik ja rändamine. Mudatilder on levinud Euraasia metsa- ja tundravööndis alates Hollandist ja Sotimaast ning Põhja- ja Kesk-Skandinaaviast kuni Kamtsatka, Tsuktsimaa ja Amuurimaani. Põhjapiir kulgeb Euroopas Põhja-Jäämere randadel, lõunapiir läheb läbi Põhja-Poola, Orenburgi ja Valdai. Talvitub Aafrikas Saharast lõuna pool, Lõuna-Aasias ja edasi kuni Austraaliani.

Kus võib kohata... Eestis on mudatilder paiguti levinud, väikesearvuline hõreda asustusega haudelind ja arvukas läbirändaja. Pesitseb soodes ja rabades. Rändel võib kohata nii rannikul, järvede laugaste mudastel kallastel, üleujutatud luhtadel, heinamaadel jm.

Eluiga. Pikim teadaolev eluiga on 11,5 aastat.

Eluviis. Vilgas kurvitsaline, kes liikudes nõksutab oma keha, seda eriti pärast maadnumist. Hauduma jäädes muutuvad mudatildrid vähemärgatavaks, kuid pärast poegade koorumist on vanalindude hääli jälle kuulda. Mudatilder rändab öösel nagu ka teised tildrid ja suuremate salkadena. Toitu otsib peamisest veepinnalt, harvem ka vee alt.

Pereelu. Pesa asub mättas, oksahunnikus või pajuvõsas väikese järve või oja kaldal. Mudatilder võib pesitseda ka vanas rästapeas. Pesas on 4 helesinist tumedaplekilist muna, mis munetakse mais. Haudumine kestab 22-23 päeva ja seda teevad mõlemad vanalinnud. Ema hoolitseb poegade eest nädal pärast koorumist, siis võtab isaslind hooldamise üle kuni poegade lennuvõimestumiseni. Lennuvõime saavad pojad 29-31 päevaselt.

Toidulaud. Peamiselt putukad, ussid ning ka seemned kalad ja väikesed konnad.

Vaenlased.* Kullilised ja väikekiskjad.

Arvukus. Eestis pesitseb 3000-4000 paari, Euroopas 350.000-1.200.000 paari.

Iseärasused. Osad mudatildrid võivad muneda teiste lindude pesadesse, näiteks metstildri omasse.

Kasutatud allikad.
C-F. Lundevall, M. Bergström „Põhjamaa linnud“, Varrak 2005
D. Couzens „Linnud“, Varrak 2007
L. Jonsson „Euroopa linnud“, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2004
O. Renno  „Eesti linnuatlas“, Valgus 1993
R. Kuresoo, H. Relve, I. Rohumets „Eesti elusloodus. Kodumaa looduse teejuht“, Varrak 2001
http://blx1.bto.org/birdfacts/
http://www.birdlife.org/datazone
www.wikipedia.org