Soorüdi e. soorisla

FOTO: Jaak Põder

Kaitse Eestis. Soorüdi ei kuulu looduskaitsealuste liikide hulka.

Millal võib Eestis kohata... Soorüdi on läbirändel aprillist juuni alguseni ja juulist oktoobrini.

Välimus. Täiskasvanud soorüdil on hundsulestikus must kõhualune, mis eristab teda teistest rüdidest. Pealtpoolt on ta siis pruunitähniline. Talvesuletikus on ta üldsõnaliselt öeldes pealtpoolt hall ja altpoolt valge. Nokk ja jalad on mustad. Emastel on pikem nokk kui isastel. Noorlinnud on pealtpoolt pruunikad, seljal on neil V-kujuline kujund. Soorüdidel on mitmeid alamliike, ka Eestis on võimalik kohata nii niidurüdi kui tundrarüdi. Erinevused alamliikidel seisnevad hundsulestiku pruunikuses ja noka pikkuses.

Segamini võib ajada... Tavasulestikus soorüdi võib Eestis esinevatest lindudest segamini ajada leeterüdiga, kõvernokk-rüdiga ,merirüdiga ja plütiga. Ta on leeterüdist tumedama halliga. Kõvernokast eristab teda nokk ja kehakuju ning valge puudumine sabaalusel. Merirüdi on soorüdist tumedama halliga ja tal on kollased jalad. Lennul on soorüdil tugevam tiivatriip kui teistel. Plütist on tal lühem nokk, pikemad jalad ja pealael uudub triibuline muster.Sarnaseid liike on veel, kuid neid Eestis ei esine.

Levik ja rändamine. Soorüdi pesitseb Arktikas. Põhja-Euroopa ja Aasia linnud rändavad pika vahemaa, talvitudes Aafrikas ja Lõuna-Aasias. Põhj-Ameerika linnud rändavad palju vähem, kohati lääne poole, talvitudes Põhja-Ameerika rannikul.

Kus võib kohata... Soorüdi pesitseb rannikuäärses tundras. Talvitumise ajal võib kohata ka luhtadel, soodes ja siseveekogude randades.

Eluiga. Tüüpiline eluiga on 5 aastat.

Eluviis. Talvel moodustavad soorüüdid suuri parvi. Nad teevad pistrikute eest pääsemiseks ilmetlusväärset õhuakrobaatikat.
Toitu otsivad nad kõndides kas väga madalast veest või vee piirilt, nokkides toidupalasid. Toitu võivad otsida ka öösel, kui tõus-mõõn on soodne. Vahel harva teevad lühikesi sööste, kui miskit söödavat eemal silma hakkab.

Pereelu. Isased saabuvad tavaliselt pesitsusterritooriumile esimesena. Paarid moodustuvad tavaliselt emaste saabumisega, kuid võivad moodustuda ka juba enne, kui mingil põhjusel ränne viibib. Vanad paarilised tavaliselt kasutavad sama pesapaika, mis varematel aastatel. Isaslind alustab pesaehitust paari lohu valikuga. Emane valib neist ühe, mille ta pesaks ehitab. Pesa on tavaliselt vooderdatud taimedega ja mõne taimepuhma varjus. Emane muneb keskmiselt 4 muna ja hauduvad mõlemad vanalinnud 20-22 päeva. Pojad lahkuvad peale koorumist pea kohe ja on võimelised ise toitu otsima. Poegade eest hoolitsevad algul mõlemad vanemad, kuid emane lahkub poegade ca nädalaseks saamisel. Isane jääb poegade juurde sulgimiseni, mis toimub ca 19 päevas peale poegade koorumist. Suguküpseks saavad noorlinnud 2 aastaseks.

Toidulaud. Pesitesmise aeg sööb peamiselt putukaid ja nende vastseid. Muul ajal on menuus koorikloomad, mereussid, molluskid ja muud veeelukad. Mõnikord söövad ka seemneid ja taimelehti.

Vaenlased.* Väikekiskjad ja röövlinnud.

Arvukus. Eestis pesitseb 400-500 paari soorüdisid, läbirändel on neid aga palju rohkem. Euroopas pesitseb 350-570 paari, Euroopas talvitub aga üle 1,3 miljoni linnu.

Iseärasused. -

Kasutatud allikad.
www.wikipedia.org
www.birdlife.org
http://blx1.bto.org/birdfacts
http://www.mbr-pwrc.usgs.gov/
http://www.birdweb.org/birdweb
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005